Pionerid õppustel (1939)

Pioneerpataljon oli Eesti sõjaväe inseneriväeosa Nõmmel. 15. märtsil 1924 loodi Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa - Pioneerpataljon ja Sidepataljon.
Pataljoni koosseisu kuulusid: staap (Nõmmel), 1. pioneerikompanii (1934. aastast Narvas), 2. pioneerikompanii (1934. aastast Võrus), 3. pioneerikompanii (loodud 1934. aastal raudteekompanii baasil, paiknes Nõmmel), gaasikaitsekompanii, helgiheitjakomando, õppekompanii, õppetöökojad, töökomando.
Väljõpet korraldati nii ajateenijatele kui ka üleajateenijatele. Aastatel 1922–1940 kasutas Pioneerpataljon pioneeriala praktiliste tööde ja pioneeritaktikaliste harjutuste läbiviimiseks Jägala piirkonda ehitatud Inseneriväe laagrit. Suvelaagri maastik soodustas erinevate erialaste õppuste korraldamist, seda eriti Jägala jõe läheduses, kus oli võimalik harjutada veekogu ületamist.
Seisuga 1. aprill 1940 oli Pioneerpataljonis oli 9 veoautot, 1 sõiduauto, 3 helgiheitjat, 3 traktorit, 1 ekskavaator, 1 roomiktransportöör ja muud tehnikat: suruõhukompressorid, elektrijaamad, päramootorid, betoonisegurid, puurkaevumasinad, rammid, mootorsaed jne. Pataljoni ülemaks oli kolonel Johann-Bernhard Grünberg (Johann-Bernhard Haljaste) 1924–1940.
Pioneerpataljon, http://et.wikipedia.org/wiki/Pioneerpataljon (21.09.2011).

Ajavahemikul 8. juuni kuni 30. juuli 1938. a viibisid suvelaagris 1., 2., 3. pioneerikompaniid, H-komando ning 1. ja 7. jalaväerügemendi pioneerikomandod. Edukamateks allüksusteks osutusid kolonel Haljaste hinnangul väljaõppe poole pealt jalaväe pioneerid. Kõik praktilised tööd olid teostatud Inseneriväe Inspektori poolt antud õppekava "Pioneeride praktiliste tööde ja harjutuste kava inseneriväe laagri koondises 1938. a suvel" kohaselt... Ettenähtud pioneerieriala õppused viidi läbi täies ulatuses, kuid ei saanud õppekavas ettenähtud tundide arvust kinni pidada seoses pioneeri õppetegevuse filmimisega...lisakoormusena sai 3. pioneerikompanii ülesandeks osaleda filmimises...
Kopõtin, I. (2010). Eesti Kaitseväe Pioneeripataljon 1924-1940. Magistritöö. Tallinna ülikool.

Kroonikapala diktoritekst

Kaasaegne sõjavägi kasutab vastase osade tegevuse halvamiseks ja pidurdamiseks mitmesuguseid tehnilisi vahendeid ja abinõusid. Vastase lahingumasinate liikumist maastikul on mõnikord võimalik tõkestada vee ülespaisutamisega. Madalamates kohtades leidub sageli vähemaid ojasid ja kraave, millised tavaliselt lahingumasinatele ei ole tõkkeks, kuid kui neis vesi üles paisutada, siis sarnased ojad ja kraavid muutuvad läbipääsmatuiks. Näeme nn punnseina abil paisu ehitamist: elektri- freessaega punnitakse lauad ning, asetatud kahe prussi vahele, rammitakse suruõhurammi abil. Edasi näeme jõekalda kindlustamist, vaiade rammimist mootorrammi abil.