Avaleht » Filmiliigid

Viini postmark (1967)

Ardi Liivese samanimelise näidendi ainetel

Mängufilmid | Komöödiafilm Kestus: 91:20

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

Komöödiafilm "Viini postmark" on tehtud Ardi Liivese samanimelise näidendi põhjal. Peategelane Martin Roll töötab kastivabrikus meistrina. See kunagi nii sõbralik ja elurõõmus mees on kaotanud kodanikujulguse. Nii tööl kui ka kodus on ta närviline ja tujutu. Eriti kodus häirib teda tema naise väikekodanlik ellusuhtumine, kuid tal endal puudub julgus midagi muuta. Tõuke muutusteks annab kihlvedu kunagise rindekaaslase, kirgliku filatelistiga tema suurima aarde - postmargi "Wipablokk" - peale. Rolli võidutingimuseks on, et ta ühe päeva räägiks ainult tõtt! Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”
Tallinnfilm, http://tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=913&action=show_product_details (17.06.2012).

Filmi saamisloost

Režissööri määramine

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsus (15.10.1966): määrata filmi režissööriks Igor  Jeltsov ning kaasata Gunnar Kilgas teise režissöörina. Jeltsov ei nõustunud kaaslavastajaga. Riigiarhiivi toimikus (R-1707, sü 1003) Ardi Liivese kiri nõupidamisest Grigori Kromanoviga, kui filmi arvatava lavastajaga. Olemasolev stsenaarium ei vastanud Kromanovi nõuetele, ta soovis selle ümbertegemist. Tallinnfilmi kunstinõukogu otsustas leida režissööri, kes kasutab siiski olemaolevat stsenaariumi. 27.03.1967 määrati lavastajaks Veljo Käsper.
R-1707, sü 1003.

Stsenaariumi vastavus ajastule

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi arvamus kirjanduslikust stsenaariumist:

Peatoimetaja L. Remmelgas: “Esitatud stsenaarium pakub küllaldaselt võimalusi luua terav, loov film, mis ehtsa võitlemisega paljastab tardunud inimese traagikat ja astub uute kommunistliku moraali ideaalide nimel välja mõningate meie elus veel (ajutiselt) esinevate väärnähtuste vastu.
/---/
Kunstinõukogu avaldas lootust, et “Viini postmargist” tuleb täisväärtuslik nõukogude filmikomöödia ja leidis, et filmilaadi aluseks peaks olema lõbus, elurõõmus naer üksikute puuduste üle, kusjuures Martin Rolli kujus tuleks rõhutada just optimistlikke inimlikke omadusi, mitte varjukülgi, kohandumist ja tardumist ning nendest tulenevaid situatsioone.
R-1707, sü 1003, lk 36.

Filmi parandused

Filmile tehti parandusi ja kärpeid, mille tõttu on see muutunud lühemaks (Martin Rolli unenäo lühendamine jm). Juba lavastusprojektist jäeti välja orkestri-, tuletõrje-, märatsemisstseenid. Montaažis lühendati filmi veel.

NSVL Kinokomitee (Moskva 24.11.1967) heitis “Viini postmargile” ette žanrilist eklektikat ja stiilide paljusust, mis filmi mõtet varjutab. Eelkõige peategelase unenägu – liialt sünge. Tehti montaažilühenduse ettepanek, et Rolli elu ei tunduks nii lootusetu. Selleks tuli kõrvaldada unenäo-episood, kuid osaliselt jäi see sisse. Martin Rolli kõne tehase koosolekul tuli täpsustada, sest selle sisu oli ebaselge. Montaažis kästi lühendada venitatud episoode (ekspositsioon, tehase stseenid).

Kinokomitee peavalitsusus võttis filmi vastu tingimusel, et selle tiraaž oleks piiratud.

Dubleerimisel nõuti komöödiafilmile omast dialoogi tõlget (teemas: tegelase ümbersünd rutiinist ja olmekompromissist, mille tõukeks kihlvedu).
R-1707, sü 1003, lk 104.

"Viini postmark" teatris ja kinos

Ardi Liivese näidendit mängiti toona paljudes NSVL teatrites. Ka Eesti Draamateatris, lavastajaks Gunnar Kilgas, Martin Rolli osas Jüri Järvet. Filmi stsenaarium on kirjutatud spetsiaalselt Jüri Järvetit silmas pidades. Ulvi osatäitjaks prooviti ka Eve Kivi. Kunstinõukogu ei olnud rahul Ines Parkeri (Aru) osatäitmisega.

"Viini postmark" ringles NSVL ekraanidel aastatel 1968-1969. See oli aeg, kui Jüri Järvet tegi koostööd režissöör Grigori Kozintseviga, kelle filmi "Kuningas Lear" ekraanile tuleku järgselt sai Järvet tuntuks kogu maailmas.

* Kunstinõukogu otsustas (18.04.1967) anda filmile 2. kategooria, Moskva (NSVL Kinokomitee) ei kinnitanud seda, vaid pakkus 3. või 4. kategooriat.
R-1707, sü 1003.

*Filmi valmimisel öeldi, et see ei ole komöödia ega satiiriline komöödia, vaid psühholoogiline draama.

* Filmi dublaaž on tehtud Gorki nim. kinostuudios. Dublaaži režissöör N. Lokšina, helioperaator V. Jeramišev, toimetaja Luule Žavoronok.

* Filmi ilmumisluba ENSV territooriumil näitamiseks alates 15.11.1967 (8 osa, laiekraan, m-v, 2254,1 m rakordita. Rakordid 44 m, kokku 2298,1 m). Dublaaži saadeti 2426,7 m, 9 osa.  

* Filmi maksumus: 295.200 rbl.
R-177, sü 1008.

Filmile tagasivaatavalt

Kas filmile tehti liiga?

Lugedes /---/ Veljo Käsperi 1967. aasta filmi “Viini postmark” arvustusi, torkab silma üldine nurin, nagu oleks tegu ebaõnnestumisega, samas kui mõni aasta varem esietendunud samanimelist teatritükki igati edukaks peetakse.

Ainus, keda üksmeelselt kiidetakse, on ka lavalaudadel peaosalist Martin Rolli kehastanud Jüri Järvet. Ometigi peavad mitmed meie filmivaatajate põlvkonnad tänini “Viini postmarki” kodumaiseks komöödiaklassikaks ja repliiki “Seltsimees Tasku!” tunneb pea igaüks.

Kas tehti tollal filmile liiga? Ilmselt küll. Vaatajat, kellel enam teatrilavastuse nägemise võimalust pole, aitab siinkohal Ardi Liivese samanimelise näidendi lugemine, mille põhjal võib julgelt öelda, et film on tugevam kui näidend.

Stsenaarium on tehtud ambivalentsemaks, veidi plakatlikust jandist vormiti ühiste jõududega märksa varjundirikkam lugu. Loodi kõrvalliine, muudeti karaktereid, anti parim, et näidend filmikeelde tõlkida.

Peaosalist kehastas Jüri Järvet, tõustes toetavast näitlejateansamblist kirkalt üle teiste. Aga Järvet üksi ei saanuks oma Rolli rolli suureks mängida, kui teda poleks toetanud Herta Elviste, Ines Parker (Aru), Vladislav Koržets ja Alfred Rebane, rääkimata deemonlikust Einari Koppelist Rolli ülemusena.

Ja muidugi on unustamatu filmi subretipaar – Ervin Abeli seltsimees Tasku ja Leida Rammo kehastatud Klaara Kukk.

Tulles aga tagasi aastasse 1967, olgu märgitud, et küll ei meeldinud kritiseerijatele tollase noore filmikunstniku, Rein Raamatu ruumilahendused. Väideti, et metafoorina töötavad kastihunnikud tehases ja kastiarhitektuur natuuris on liiga naiivsed jne.

Mugandumisest ühiskonnas

Ei meeldinud sõnavõtjatele ka lisaliinid-episoodid ega see, et tegevus oli mööda linna laiali, kuigi objektiivselt võttes tegid filmi autorid seda niivõrd õnnestunult, kui näidendiks olev algmaterjal seda lubas.

Ühesõnaga võib öelda, et oma koosa said kõik need elemendid, mis filmi filmiks tegid.

Ometigi on “Viini postmark” ennast meie meeltesse söövitanud. Jaan Räätsa vaimukas muusikaline kujundus loob vastava meelolu, vaataja vaatab Mustamäe panoraame ning Ervin Abel ütleb ülemusele viidates Leida Rammole: “Teie palk on tema omast poole väiksem, järelikult mõtelge ka poole vähem.”

Film mugandumisest ühiskonnas, kus inimesi ideaalis taheti tiražeerida nagu kastegi, šablooni järgi, kõnetab huvilisi nüüd ehk isegi rohkem. Ta pole enam pelgalt komöödia, pigem ajastu illustratsioon.“
Davidjants, K. (2011). "Viini postmargile" tehti omal ajal liiga. Maaleht, 29. okt. http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/viini-postmargile-tehti-omal-ajal-liiga.d?id=60540213 (17.06.2012).

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Viini postmark“ on filmiklassika-sarja 31. film, ilmunud 17.11.2012.

Huvitavat vaatamist:

Kommentaare Eesti filmile: Viini postmark [telesaade] (1997). http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-viini-postmark (17.06.2012).

 

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm