Avaleht » Filmiliigid

Bande (1985)

Dashiell Hammetti romaani "Klaasist võti" ainetel

Mängufilmid | Detektiivfilm Kestus: 88:00

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Poliitilise detektiivfilmi aluseks on ameerika kirjaniku D. Hammetti romaan. Film näitab 1920. aastate Ameerika valimiseelset tegelikkust, kahe erineva grupeeringu võitlust võimu pärast.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 380.

„Klaasist võti“ romaanina ja kinolinal

Dashiell Hammett (1894-1961) oli Ameerika kirjanik, kes sai tuntuks karmi stiili (hard-boiled) kriminaalromaanide ja novellikogudega, mida peetakse briljantselt konstrueerituiks. Romaani "The Maltese Falcon" (“Malta pistrik”, 1930) autor. Sellest tehtud film (1941) Humphrey Bogartiga peaosas kuulub mõjukamate film noir stiilis filmide hulka.
Romaan "The Glass Key" (eesti keeles “Klaasist võti”) on kirjutatud 1931. aastal. Samanimelised filmiversioonid sellest:
1935 (lavastaja Frank Tuttle, peaosades George Raft, Edward Arnold ja Claire Dodd)
1942 (lavastaja Stuart Heisler, peaosades Brian Donlevy, Veronica Lake ja Alan Ladd).

Hammett oli vasakpoolsete vaadetega ja pooldas kommunistlikku liikumist.

Dashiell Hammetti romaan "Klaasist võti" ilmus eesti keeles 1987. aastal „Mirabilia“ sarjas. Romaan jälgib senaator Ralph B Henry ummikusse jõudnud teed, kes soovib iga hinna eest enda tagasivalimist ega põlga selleks ka allilma abi. Ta usub, et hoiab edu võtit kindlalt peos ja võib seda suvaliselt kasutada. Peab aga kogema, et keerates puruneb see sama hõlpsasti nagu klaas.
Dashiell Hammett, http://en.wikipedia.org/wiki/Dashiell_Hammett (17.10.2012).
Klaasist võti, http://et.wikipedia.org/wiki/Klaasist_v%C3%B5ti (17.10.2012).

Stsenaariumist 

Nikolai Ivanovi kirjanduslik stsenaarium ja selle selgitus rääkisid selget keelt, et tegemist on ideoloogilise filmiga, mille ülesanne oli näidata kapitalistliku süsteemi mädasust võrreldes sotsialistliku õitsengu ja õiglusega. Tallinnfilmis töösse mineva filmi kirjeldus on palju pehmemas vormis, ent siiski iseloomulik 1980-ndatel valitsevale stiilile:

"Filmi tegevus toimub USA provintsilinnas mõni nädal enne munitsipaalvalimisi. See valimiseelne võitlus kahe kuritegeliku bande vahel oma kandidaatide läbisurumiseks ongi filmi süžeeliseks teljeks. Paljude erinevate inimtüüpide kaudu näeme kapitalimaailma võitlust võimu pärast, kus vahendeid ei valita. Hammett ei anna nö positiivset kangelast. Eradetektiiv-antikangelane on autoril peategelane, keda ei huvita kuriteo moraalsed küljed, hea ja halva probleemid. Teda huvitab peamiselt raha, mis on selle maailma jumal."
R-1707, 2408, lk 15.

Filmi saamisloost

“Bande” oli Tallinnfilmi 1985. aasta plaaniühik, mille tegemisega läks kiireks. Hädad algasid juba moskvalase Nikolai Ivanovi kirjanduslikust stsenaariumist “Прощальный взгляд” (“Hüvastijätupilk”, 1984), mille Tallinnfilmi toimetuskolleegium tagasi lükkas. Tehtud paranduste järel (21.11.1984) võeti vastu  stsenaariumi 2. variant ja režissööriks paluti Arvo Kruusement. Pealkiri  “Hüvastijätupilk” muudeti “Bandeks”.

Moskva Kinokomitee stsenaariumide toimetuskolleegium (27.12.1984) siiski rahule ei jäänud, sest tegelaste tutvustuse puudumisel ei saanud materjalist aru, kes on kes, ning nõudis paranduste tegemist.
Kaks kuud hiljem (7.03.1985) teatas Tallinnfilm, et parandusettepanekud on arvesse võetud ja “Bande” režiistsenaarium vastu võetud.
Moskva polnud ka siis rahul (13.03.1985), palus teha veel parandusi, kuid oli leplik ja võttis režiistsenaariumi vastu, kuna arvestas Tallinna stuudio olukorda, kellele “Bande” oli 1985. aasta plaaniline töö.
R-1707, sü 2408, lk 37.

Arvo Kruusement meenutab:

Jaak Lõhmus: „Eesti filmirumaluste ajalukku jääb uhke tähisena „kriminaalne rosolje“, mis praegu, peaaegu kakskümmend aastat pärast tootmist, paiguti isegi maitsev tundub ja mis on kohati nii halb, et on juba isegi hea, see film on Dashiell Hammetti romaani „Klaasvõti“ järgi tehtud „Bande“. Tiitrites on lavastajana märgitud Arvo Kruusement. Kuidas niisugune oopus üldse teoks sai? Omaette huvitav vaheaste või vahepeatus Eesti mängufilminduse arenguloos segastel 1980. aastate keskpaiga hooaegadel?“

Arvo Kruusement: „See oopus sai teoks seetõttu, et Olev Neuland tekitas oma „Näkimadalate“ filmimisel saja kahekümne kuue tuhande rublase puudujäägi, õigemini ülekulu ("Näkimadalate" tootmine toimus aastatel 1986- 1988, "Bande" valmis 1985-Toim.). Stuudio oli rahahädas. Moskva Kinokomitee rahandusosakonna juhataja Ivanova oli nõus ülekulu maha kandma, kui Tallinnfilm lavastab tema poja Nikolai Ivanovi stsenaariumi „Bande“. Stuudio direktor Enn Rekkor oli raske dilemma ees,kas teha film või vallandada kuuskümmend kuus töötajat. Nii ta vähemalt ütles, kui mulle seda oopust lavastada pakkus. Muidugi ma keeldusin. Suure kauplemise peale nõustusin tegema sellest poliitilise detektiivi paroodia. Kui pool materjalist oli filmitud, lõi välk sisse. Stsenarist Nikolai Ivanov tuli materjali vaatama ja avastas, et me ei teegi tõsimeelset Ameerika ühiskonna kriitikat, vaid mingit pila. Siit algasid filmi teise poole hädad, mida Mihhail Lotman õigesti kritiseeris. Kes maksab, tellib muusika!“
Kruusement, A., Lõhmus, J. (2012). Mida rohkem teed, seda rohkem oskad [intervjuu A. Kruusemendiga]. Akadeemia, nr 9, lk 1621-1633.

Tootmine

Filmi tootmine: 18.03.-30.11.1985, sellest ettevalmistus 18.03.-31.05.1985.
Film vastu võetud päev enne tähtaega 29.11.1985.
03.12.1985 üle antud dubleerimiseks Lenfilmile. Materjalid antud edasi Moskva kopeerimisvabrikusse 22.01.1986.

Eelarve 404 956 rubla
Otsesed kulud - 309 126 rubla
Stuudiokulud - 95 830 rubla
Tegelik maksumus - 3 777 727 rubla
s.h otsesed kulud 292 846 rubla,
stuudiokulud 84 881 rubla.
Personali kulud: plaaniline 23 536 rubla, tegelik 20 394 rubla, kokkuhoid 3142 rubla.

Helindamine

Ned Beaumonti rolli loeb sisse Roman Baskin
Janet Henry rolli loeb sisse Elle Kull
Opal Madvigi rolli loeb sisse Rita Raave
Shad O´Rory rolli loeb sisse Tõnu Kark
Reporter Hinkle rolli loeb sisse Enn Klooren
Eloise Matthewsi rolli loeb sisse Erika Kaljusaar
Whisky rolli loeb sisse Evald Aavik
Mrs Madvig rolli loeb sisse Lisl Lindau
Henry Slossi rolli loeb sisse Ilmar Tammur
Kidi rolli loeb sisse Stepan Maurits
Timi rolli loeb sisse Mati Klooren
Jacki rolli loeb sisse Tõnu Saar
Taylor Henry rolli loeb sisse Jüri Krjukov
Baarmeni rolli loeb sisse Rudolf Allabert

Kaskadöörid

Kasutatud võtetel: Pauli selg ees trepist allakukkumine, Nedi võitlus bokseriga, Jeffi ja Nedi kaklus, klaasakna purustamine, Nedi aknast välja kukkumine, Nedi ja Opali jooksult kukkumine jm.

Ned - Aldo Tammsaar
Paul - Stepan Maurits
Opal - Andres Sauter
Jeff - Aldo Tammsaar

Valminud film

Filmi vastu võtnud Kinokomitee kunstinõukogul (07.01.1986) jätkus linateose kohta vähe häid sõnu, kuna filmi sisust ega sõnumist ei saadud aru. Kinokomitee kunstinõukogu protokollist:

A. Iho: Ei saa aru, millest film on. Asi, mida tehakse külmalt, vilja ei kanna.
P. Simm: Inimesed on näinud vaeva, kuid tulemust pole.
L. Laius: Filmi tervikuna on raske võtta.
S. Školnikov: Arvan, et prokaadifilm ta siiski on.
V. Anderson: Mind ajas film õudsalt naerma. Ei ole midagi öelda, hea paroodia detektiivi peale.
P. Pärn: Paroodia filmitegemise peale.
A. Beekman: Film ei ütle midagi.
V. Kallaste: Filmi süzee kaob täiesti ära.
K. Kiisk: film tehtud selleks, et stuudio leiba saaks. Tegemist on lihtsalt lolli, saamatu stsenaristiga, kes rahvusvaheliselt tuntud autori kihva keeras.

Filmile omistati II kategooria.

R-1707, sü 2408, lk 64

Loe lisaks väljavõtteid retsensioonidest:
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 380-382.

Filmi valmimisaasta on 1985, aga esilinastus Tallinnas 1986, Moskvas: oktoober 1986. "Bande" läbivaatus toimus 06.02.1986 (tõenäoliselt Tallinnfilmis). Kohal olid ržissöör, operaator, kunstnik, näitlejad, filmi direktor. Filmi demonstreeriti ka ajakirjanikele. Tallinnfilm 1986. Filmograafia. Tallinn, 1988



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm