Avaleht » Filmiliigid

Savoy ball II jagu (1985)

Paul Àbrahàmi opereti "Savoy ball" järgi

II jagu

Telemängufilmid | Komöödiafilm | Melodraama Kestus: 62:34

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

Film on Ungari helilooja Pál Ábrahámi samanimelise opereti ekraniseering.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 372.

„Savoy ball“ laval ja kinolinal

Pál Ábrahámi (1892–1960) opereti "Savoy ball" (Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto) maailmaesietendus toimus 23. detsembril 1932. aastal Berliini Großes Schauspielhaus’is. Tegemist on Paul Ábrahámi kõige džässilikuma helikeelega operetiga.

Juba paari aasta pärast, 1934. aastal tõi „Savoy balli“ filmina kinolinale Ungari režissöör István Székely („Ball im Savoy“) ning seejärel on operetist tehtud veel mitmeid filmiversioone.

Eestis on operetti "Savoy ball" etendatud 3 korral:
Estonias 1933. aastal ehk vähem kui aasta pärast maailmaesietendust Berliinis;
Estonias 1982, lavastaja Ago-Endrik Kerge, esietendus 13.05.1982, Mustafa Bei osas Jüri Krjukov;
Vanemuises, lavastaja Georg Malvius (Rootsi), esietendus 01.11.2008, Mustafa Bei osas Aivar Tommingas.
Ball im Savoy, http://en.wikipedia.org/wiki/Ball_im_Savoy (17.11.2012).
Hanson, R. (2008). Truudus ja truudusetus libisevad silma alt läbi.
Postimees 3. nov, lk 27.

Filmi saamisloost

"Savoy ball“ on ainus film, mille Ago-Endrik Kerge on teinud stuudios Tallinnfilm. Kuna 1982. aastal oli A.-E. Kerge lavastanud opereti „Savoy ball“ teatris Estonia, siis on filmi puhul tegemist sama aine teistkordse lavastamisega.

"Savoy balli“ tellis Üleliiduline Raadio- ja Televisioonikomitee. Raske on öelda, kas film saanuks parem, kui ta poleks olnud tellimustöö. Publikut igatahes filmile jätkus, kuid kriitikud tegid (enamasti) õigustatud etteheiteid.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 372.


Tootmine: 8.03. - 20.12.1985
Ettevalmistus: 8.03. - 25.05.1985
Võtteperiood: 26.05. -21.08.1985 (võtted lõppesid  9 päeva varem)
Võtted Jaltas: 14.04. - 29.04.1985

Esialgse A. E. Kerge kirjutatud stsenaariumiga Moskvas rahule ei jääda, sest „autoril pole õnnestunud leida kunstilist ekvivalenti, mis võimaldaks kanoonilist operetti tuua kaasaegsele teleekraanile - karakterite skemaatilisus muutub tegelaste rumaluseks, frivoolsus labasuseks, dialoogi kergus lobisemiseks.“ Soovitatakse stsenaariumi kirjutamisse kaasata professionaalne dramaturg, kes tunneks kaasaegse kino nõudeid ja valdaks selle žanri spetsiifikat.
L/Ü Ekran peatoimetaja Groševi ja direktori asetäitja P. P. Demidovi kiri Tallinnfilmile 26.10.1984.

12.11.1984 - sõlmib Tallinnfilmi direktor E. Rekkor lepingu kaasautoritega Moskvast. Kirjandusliku stsenaariumi ümbertöötajad Sergei Bodrov ja Aleksandr Buravski kohustuvad parandama süžeeliinide konstruktsioone ja dialooge ning individualiseerima karaktereid.

2.01.1985 - Telegramm Moskvast: L/Ü Ekran kinnitab kaheseerialise kunstilise telefilmi "Savoy ball" stsenaariumi ja lubab käivitada režii ettevalmistusperioodi. /.../ Ogorodnikova.

4.03.1985 - kiri Moskvast:
L/Ü Ekran, tutvunud kaheseerialise  muusikalise telefilmi "Savoy ball" režiistsenaariumiga, palub edasises tööprotsessis arvestada ja realiseerida meie järgmised parandused ja soovitused:  
(järgneb nimekiri 13-st punktist , näiteks)
1. lk 6 - võtta välja fraas „Ballid, kokteilid, vastuvõtud”.
3. lk 43 – „orkester mängis hümni” asendada „hümn” teise sõnaga
5. lk 74 – asendada fraas „ta keerutas end välja armeeteenistusest”
7. lk 93 – võtta välja repliik: „Üks konjak!”

10.04.1985 -  kinnitatakse näitlejad. Fotoproovides on käinud ka Regina Razuma, Evald Hermaküla, Lembit Ulfsak, Raivo Trass, Mare Väljataga, Laine Mägi, Luule Komissarov, Anne Paluver, Maret Mursa, Aare Laanemets jt.

23.05.1985 - Tallinnfilmi toimetuskolleegium leiab, et fimitud materjal on huvitav ning vastab režissöör-lavastaja kunstilistele taotlustele.

3.07.1985 - pärast töömaterjali läbivaatust saabub Moskvast sm A. Groševilt kiri:
...palume tungivalt edasises tööprotsessis arvestada ja realiseerida meie märkused ja soovitused:
1. Leida võimalus vähendada ballistseenides plaane pokaalidega.
2. Lühendada ballil üldplaane.
3. Kuna materjalis on vähe komöödialikkusest, rõhutada seda helindamisel, samuti edaspidi filmitava materjali juures.
4. Tantsuseade jätab soovida, eriti Daisy puhul.
5. Otsida täpsemat vastavust visuaalse tantsu ja lauluteksti tähenduse vahel.
6. Leida uus variant finaalile. (13.06.1985 suri Celestini osatäitja Urmas Kibuspuu).

30.10.1985 võtab Tallinnfilmi toimetuskolleegium filmi „Savoy ball” kahel lindil vastu ja esitab NSVL Gosteleradiole.

14.11.1985 - kiri Moskvast, kus teatatakse, et filmi sellisel kujul vastu ei võeta ja nõutakse kardinaalseid parandusi:
1. Tõsta esiplaanile muusikaline rida, et kompenseerida liigseid „mängu”- episoode. Kaaluda muusikalise fonogrammi laiendamist ja rikastamist.
2. Tegelaste dialoogid ja repliigid kohati labased.
3. Koomilised episoodid lahendatud ilmse suunitluse ja jämedakoelisusega.
4. Aristide`i ja Celestini roll uuesti sisse rääkida – rohkem emotsionaalset värvi, meeleolu, seisundeid.
5. Kõige tõsisemat tähelepanu pöörata ilmse maitsetusega patustavatele momentidele: episood kabinetis, ball, kankaan, stseenid vannitoas jt.
6. Otsustavalt vähendada plaane, kus kasutatakse alkohoolseid jooke.
7. Fonogramm ei ühti  sageli kunstiliselt täpselt ja veenvalt tegelaskujuga.

29.11.1985 - võtab Tallinnfilmi toimetuskolleegium filmi kahel lindil vastu.
Kuna A.-E. Kergest on vahepeal saanud Vanemuise peanäitejuht, sõidab ta 12.11.1985 teatritrupi koosseisus Tšehhoslovakkiasse. Lepingu järgi määratakse tema asemel filmi lõpetama Peeter Simm. Tegelikult tegi viimased montaažiparandused ja kokkusalvestuse Toivo Elme, kellel õnnestus film lõpuks ka Moskvas maha müüa. Uusi tekstide sisserääkimisi ei tehtud.

Väljavõtteid 18.12.1985 toimunud Tallinnfilmi kunstinõukogu koosoleku protokollist:

Alo Põldmäe: Tegemist on tõesti suurejooneline filmiga, sellist pole Tallinnfilmis küll varem tehtud. Meeldisid osatäitjad, eriti just naisosatäitjatest Talvik ja Kull. Muusikat ennast on filmis vähe. Häiris, et Talvikul ja teda sisse laulnud Vraidil on tämbris vahe. /---/ Kohati ei meeldinud mulle operaatoritöö, samuti venis filmi II seeria.

Peeter Simm: Ainus asi, mis "Savoy ballis"meeldib, on RAT Estonia orkestri hea salvestus. Mul on kuidagi kahju filmi vaadata, sest on tehtud palju tööd, aga tulemus on kesine.

Jüri Sillart: (nõustub P.Simmiga) Arvestades võimalusi, võin öelda, et operaatoritöö oli suurepärane.

Rein Raamat: Mind köitis filmi hoogsus, samas pean ütlema, et tegelased mängivad üle. /---/ Minu jaoks on film raskesti vastuvõetav.

Leida Laius: Peab ütlema, et hinges valus. Andekad inimesed on teinud tööd, aga resultaati pole. Osatäitjatest rahuldas ainukesena oma sära ja särtsuga Jüri Krjukov. Kurb on, et daamid mõjuvad labaselt ja ebasümpaatselt. Peategelased ja kogu keskkond šokeerib oma provintsitasemega. Balli filmis pole.

Valeria Anderson-Käsper: Ühinen täiesti P. Simmi arvamusega.

Semjon Školnikov: Olen rahul ainult Krjukovi osatäitmisega. Mis ballist me saame rääkida, kui inimesed ei oska isegi kostüümi kanda. Filmis puudub sära.

Peep Puks ja Rein Karemäe ühinevad eelöelduga.

Kõik hääletavad II tasustamisgrupi poolt.
Film otsustatakse vastu võtta ja esitada NSVL Riiklikule Teleraadiokomiteele.

31.03.1986 - NSVL Riiklik Teleraadiokomitee käskkiri nr 155: Kinnitada täismetraažilisele muusikalisele kunstilisele telefilmile "Savoy ball" kolmas tasustamisgrupp.

ERA.R-1707.1.2399; ERA.R-1707.1.2405; ERA.R-1707.1.2407.

Urmas Kibuspuu viimased filmirollid

13. juunil 1985 suri näitleja Urmas Kibuspuu, kes osales parajasti kahe filmi - Peeter Simmi „Puud olid...“ ja Ago-Endrik Kerge „Savoy balli“ - võtetel.

„Savoy balli“ režissöör Ago-Endrik Kerge: „Eelmisel või üle-eelmisel päeval oli meil viimane võte temaga „Savoy balli“ filmi jaoks. Võtted toimusid Vene teatris. Istusime võtte vaheajal Urmasega teatrisaalis kõrvuti toolidel. Oli näha, et ta on väsinud. Ütles, et pea valutab. Laususin, et teeme selle viimase võtte ära, siis on mõni päev vahet, saad puhata. Võte seisnes selles, et ta üritab teatri lavale ehitatud treppi mööda allalaskuvate varietee-girl’ide vahelt üles pääseda.

Üks väike lõik koos Elle Kulliga jäigi filmimata. Muud võtted olid kõik tehtud, aga sellest, kuidas nad läksid saalist, kus girl’id tantsisid, kahekesi oma väikesesse separeesse, oli üks lõik puudu. Palusin Raivo Järvil, kes oli Urmasega suures laastus sarnane, teda asendada. Filmida sai külje pealt. Raivo oli nõus. Ega keegi sellest filmi vaadates aru saa. Vaid asjaosalised teavad seda kohta jälgida.“

Ago-Endrik Kerge: Urmas ütles aasta enne surma, et ei jaksa enam (2015). Õhtuleht, 13. juuni, lk 15.

Seotud helilindistused

Helilindid Filmiarhiivis:

Helgi Sallo. Laule operettidest ja muusikalidest (1986 Forte AS) Madeleine'i laul Paul Abrahami operetist Savoy ball, 02:55. Arhivaal 2747, fond 482.

Eesti heliplaadisalvestusi 1901-1939. Artur Rinne (bariton). (1936 Pedusaar, H.) Ilus Tangolita. Tango Paul Abrahami operetist Savoy ball. Orkester Bellaccord, 03:00. Arhivaal 3063, fond 495.

Laserplaat: Sirje & Väino Puura in the world of operetta (1995, Forte AS) Känguru Paul Abrahami operetist Savoy ball, dirigent Jüri Alperten 03:12. Arhivaal 81, fond 482.

Seotud filmiteosed

Kontsertprogramm (ETV) Endel Pärn - Savoy ball, 35mm m/v. Arhivaal 2371, fond 311.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm