Avaleht » Filmiliigid

Ühe küla mehed (1961)

Mängufilmid | Draama Kestus: 88:04

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

Film “Ühe küla mehed” (valminud A. ja V. Beekmani originaalstsenaariumi järgi) jutustab eesti kalurite ühest eluseigast, mis seab nad otsustava valiku ette. Sattunud tormimöllus Soome randa, on nad Nõukogude piirivalve ja julgeolekuorganite silmis otsemaid kahtlased, sest pole ju teada, kas minek polnud äkki sihilik. Kuid olulisem kui Nõukogude ametivõimude seisukoht on meeste endi arusaam juhtunust.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 242.

Filmist ja selle tähendusest Eesti filmiloos

Film “Ühe küla mehed” on tähelepanuväärne ja Eesti filmiloos pöördeline mitmes mõttes. Kõigepealt oli see Tallinna Kinostuudio esimene film, mis tehti viimaks ometi oma originaalkäsikirja järgi, oma režissööri ja oma operaatoriga - st päris eesti oma film. Teiseks oli see Aimée ja Vladimir Beekmani filmidebüüt stsenaristidena. Ja kolmandaks, kuid mitte vähem tähtsamana, oli siin tegemist eesti noore filmiloojate põlvkonna õnnestunud pealelennuga. See oli nii režissöör-lavastaja Jüri Müüri kui ka mõlema operaatori Jüri Garšneki ja Harry Rehe ning kunstnik Linda Verniku filmidebüüt, kes kõik kaitsesid selle filmiga oma diplomit Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi lõpetamisel. Stsenarist Aimée Beekman on samuti selle kõrgkooli kasvandik. Neljandaks oli see ka Grigori Kromanovi debüüt filmirežissöörina ja näitleja Helend Peebu esimene filmiroll.

Kuni aastani 1962 oli Tallinna Kinostuudio töökeeleks vene keel. "Moskvas õppinud noore filmiseltskonna tööle tulekuga 1960ndate alguses hakkas stuudio samm-sammult muutuma eestikeelseks ja mingil, lubataval määral ka eestimeelseks." Noor Jüri Müür oli üks neid mehi, kes surus läbi eestikeelset asjaajamist, märgib filmiajakirjanik Jaak Lõhmus.
Lõhmus, J. (2010). Esimene päris eestlaste tehtud film. Maaleht, 30. dets.

Film tekitas juba enne valmimist suuri ootusi-lootusi. Kui stuudio juhtkond astus julge sammu, usaldades uue filmi valmistamise täielikult äsja Moskva Kinematograafiainstituudi lõpetanud noortele, siis tekitas see lootust, et vahest suudab "värske veri" üle saada hallusest ja keskpärasusest, mis kippus "Tallinnfilmi" filmidele juba seaduspäraseks saama, leiab filmikriitik Raik Aarma.
Aarma, R. (1962). Samm edasi. Rahva Hääl, 20. veebr.

"Ühe küla mehed" on huvitav rajamärk ka Eesti NSV sise-ja välispoliitika ajaloo kontekstis. Just tollal luuakse VEKSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing) ja kaks aastat hiljem teeb Eestisse mitteametliku visiidi Soome president Kekkonen, kes taasrajab "Soome silla". Aimée ja Vladimir Beekmani stsenaarium ajas sama asja, mida Kekkonen paar aastat hiljem, rõhutades, et Eesti asub Eestis - mitte paguluses.
Lõhmus, J. (2010). Esimene päris eestlaste tehtud film. Maaleht, 30. dets.

Filmiuurija Tatjana Elmanovitš on leidnud Aimée ja Vladimir Beekmani stsenaariumist 1950ndate aastate itaalia neorealistlike filmide mõjutusi. “Käsikirjas puudus tavapärane dramaturgiline ülesehitus. Tormivintsutuste ja imelise pääsemise närvekõditavate seikluste asemel taotleti kodusest keskkonnast võõrsile sattunute jälgimist, nende enesetunde, reaktsioonide, mõtete ja järelduste tundmaõppimist.”
Elmanovitš, T. (1987). Grigori Kromanovi filmid. Looming, nr 7, lk 948.

Soomlaste rollides kasutati filmis Petrozavodski Soome Draamateatri (Karjala, Venemaa) näitlejaid.

Filmi vastuvõtust

Üldhinnang filmile oli positiivne. Enamik filmikriitikuid leidis, et tegu on lootustandvate noorte loovisiksustega  ja et seda filmi võib pidada rahvusliku filmikunsti üheks rajajooneks. Filmi “Ühe küla mehed” tegid “ühe kooli mehed…ja naised”, kes kõik valdasid ühist keelt – filmikeelt, siit ka see hästi tabatud ja väljapeetud stiiliühtsus.

Noortele mängufilmi tegijatele on saanud sageli komistuskiviks töö näitlejatega. Stuudio on ettenägelikult seda viga vältinud, pannes teiseks režissööriks näitlejatööd hästi tundva (GITIS-e lõpetanud) Grigori Kromanovi, kellel olid juba suured kogemused teatritööst ja ETV-s tehtud telelavastustest.

See samm õigustas end igati – kriitika leidis, et filmi peamiseks vooruseks on ilmekad ja hästi avatud karakterid ning et näitlejate mäng on üks selle filmi tugevamaid külgi. Eriti tõsteti esile Kaarel Karmi loodud Niglase kuju, mida peetakse Eesti filmi üheks paremaks näitlejatööks.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 246.

“Ühe küla meeste” määratlemisel on olnud ühel meelel nii filmikriitik Jaan Ruus kui ka filmi direktor, praeguses mõistes tegevprodutsent Raimund Felt: see oli esimene päris eesti film pärast suurt sõda.
Lõhmus J. (2010). Esimene päris eestlaste tehtud film. Maaleht, 30. dets.

Huvitavat vaatamist lisaks:

Telesaade „Kommentaare Eesti filmile: Ühe küla mehed“. ETV kultuurisaated 1995, http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-uhe-kula-mehed

Filmi kommenteerivad Jaan Ruus, operaator Harry Rehe, režissööri assistent Margit Ojasoon, näitlejad Peeter Kard ja Helend Peep ning filmi direktor Raimund Felt ja helilooja Eino Tamberg.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm