Diplomaadi saatus (1992)

„Diplomaadi saatus“ on film riigimees Karl Friedrich Akeli ja tema perekonna dramaatilisest saatusest, lugu okupatsioonist, ühe rahva väljasuretamiskatsest. Diplomaadi saatus on ainult üks näide Eesti riigimeeste saatusest pärast Eesti Vabariigi okupeerimist, enamus neist hukkus nõukogude vangilaagrites, sattus Siberisse või pagulusse. „Diplomaadi saatus“ algab 1940. aasta oktoobrikuu meenutustega, mil doktor Akel arreteeriti, ning lõpeb vanglafotode ja toimiku näitamisega. NKVD sõjatribunal mõistis Friedrich Karl Akeli Tallinnas surma 2.juulil 1941 ning otsus viidi täide järgmise päeval kell üks öösel. Toimikus puudub NKVD tribunali surmaotsus, toimepandut võib ainult järeldada Tśkalovi oblasti NKVD-s sõja ajal tehtud ärakirjade põhjal. Põhirõhk filmis on asetatud Akeli tütar Asta Treude meenutustele. Rootsis jägavad mälestusi Akeli noorem tütar Lia von Sydow ja võõrsile maetud vanem tütre Vilma tütar Lii Heribertson. Väheste kroonikakaadrite põhjal näeme ka Akelit ennast saadikuna, välisministrina, riigivanemana […]. Filmis ilmestamiseks on kasutatud muudki kroonikat, kus ei näe otseselt Akelit, kuid mis iseloomustab aega […]. Näeme ka kaadreid Carl XVI Gustafi hiljutisest külaskäigust Tallinna.“ „Diplomaadi saatus“ ei portreteeri Akelit igakülgselt, piirdutud on Eesti Vabariigi ajaga. Kõige suuremat tähelepanu on pööratud Akeli elu dramaaatilistele seikadele ja tema perekonna edasisele saatusele. Mitmel korral näeme Patarei vanglat, üksikkambrit ja nendega seonduvat.“( Teinemaa, S. Ühe eesti riigimehe ja perekonna saatusest. Hommikuleht, 1993, 23.märts)