Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

"Hundiseaduse aegu" on ajaloolis-romantiline seiklusfilm, mille sündmustik võiks olla tinglikult kantud kuhugi 14. sajandi lõpu Kesk-Eestisse. Armastusloo taustaks on rahvapärimuslikud motiivid, mis annavad filmile legendlikku hõngu.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 320.

Pretsedenditu valmimislugu

Filmi valmimislugu on kaunis dramaatiline. Film valmis  tavatult lühikese ajaga -  kõigest 26 päevaga ja läheb sellega eesti kinolukku! Põhjus oli selles, et poolel teel otsustas Tallinnfilmi juhtkond režissööri välja vahetada  ja anda Raul Tammeti töö, mis hõlmas poole suve  filmivõtteid, Olav Neulandile, kes pidi nüüd päästma stuudio aastaplaani. Viimane ei kasutanud  Tammeti võetud  filmimaterjalist peaaegu mitte midagi, vaid alustas kõike uuesti.

Koos režissöörivahetusega vahetati välja  ka heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen, kes asendati Sven Grünbergiga, kaasati veel üks operaator ning oldi sunnitud loobuma ka ühest peaosatäitjast, Liisa rolli täitnud Leila Millerist*. Senised töölepingud lõpetati veel mitmete episoodiliste osade  täitjatega, nt näitlejate Peeter Oja  ja Talvo Pabutiga, kellele ei sobinud pikenenud võtteperiood.
ERA R-1707.1. 2285.

*Leila Miller põgenes 6. augustil 1984 koos Valdo Randperega Kotka merepäevadelt Eesti delegatsiooni juurest laevaga Rootsi, kus nad 13. augustil palusid poliitilist varjupaika.
Uued paadipõgenikud (2007). XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa. 1981-2000. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, lk 82.

Kõik see ülepeakaela tehtud filmitegu on jätnud linateosele mõistagi oma pitseri, mida kinnitab kriitikute üsna üksmeelne hukkamõist. Vastamata jääb küsimus, miks stuudio juhtkond otsustas režissööri välja vahetada ja miks aasta tootmisplaani täitmiseks valiti just niisuguse filmi tegemine, “mis vajanuks märksa tõsisemat ja põhjalikumat ettevalmistust ning ainesse süüvimist, hoopis paremaid tehnilisi võimalusi ja loomulikult ka rohkem aega.”
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Eesti mängufilmid 1977-1991, lk 320.    

Võttepaikadest

Filmi Vehula külas toimuvad sündmused filmiti Kelu külas, Lihula vallas. Filmivõteteks üüriti samas külas Feliks Saksile kuuluv Jaagu talu, mis koosnes seitsmest hoonest.
Ordulossi sisevõtted võeti üles Tallinna Matkamajas, lossi välisilme on aga linnulennult püütud vaade Glehni lossist. Poeetilised rabamaastikud on pärit Risti ümbruse rabadest.
ERA R-1707.1.2285.

Filmi muusikast

Arhiiviandmeist on teada, et Tallinnfilm tellis Hando Runnelilt kümme uut lauluteksti, kuid Sven Grünberg kasutas neist filmis vaid ühte - laulu "Õhtu tuleb". Selle asemel leidis ta Runneli luulekogust "Kodu-käija" (1978) teised filmis kõlanud laulud “Öine taevas” (lauluread "Kes on su isa…" luuletusest "Öötaevas") ja "Ma tean, et ma tulen kord jälle"). Hando Runneli sõnadele loodud laul "Läbi äreva vere kord kandub hõik" küll viisistati helilooja Sven Grünbergi poolt, kuid ei jõudnudki millegipärast filmi.

Kõigi filmis kõlanud H. Runneli laulutekstide sõnad ja kogu lauludega seotud lugu vaata:
Runnel, H. (1987). Märkmeid filmikunsti kohta. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 72-76.   

Filmi vastuvõtust

"Hundiseaduse aegu" sai ilmumise järel üldiselt hävitava kriitika osaliseks. Muuhulgas osutati ajaloolistele möödalaskmistele, näiteks 14. sajandisse paigutatud 19. sajandi klaasakendega külaarhitektuurile, keset metsa asuvale lossile, uusaegsetele kostüümidele ja muule taolisele. Stsenaariumi autor Arvo Valton on hiljem öelnud, et osa käsikirja jäi Tallinnfilmi piiratud võimaluste tõttu paberile (näiteks ammuga maha laskmist olnud raske lavastada, mistõttu filmis tapab peategelane rivaali otsavaatamisega; käsikirja ettenähtud "raudrüütlite ja talupoegade lahing" jäeti tehnilistel põhjustel lihtsalt lavastamata jne).
Hundiseaduse aegu, http://et.wikipedia.org/wiki/Hundiseaduse_aegu (23.10.2012).

Mitmed filmile etteheidetud puudused - ajalooliste faktide eiramine, eklektilisus, segane süžee jm - on paljuski tingitud liigsest kiirustamisest ja tavatult lühikesest võtteajast. Filmil on siiski ka plusse, mida arvustajad on esile toonud: Jüri Järveti ja Tõnu Karki säravad osatäitmised kõrvalrollides, Edvard Oja ja Viktor Školnikovi võrratu operaatoritöö ja Sven Grünbergi paeluvad laulud Hando Runneli sõnadele.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm