Kirjad Sõgedate külast (1966)

Tõnu Aav: Draamateatrist oli meid seal lausa neli meest.

Kui Jüri Müür kutsus Tõnu Aava mängima filmis “Kirjad Sõgedate külast”, oli draamateatrist seal kolm meest juba ees: Ilmar Tammur, Kaarel Karm ja Valdeko Ratassepp.

Aavale on kõige enam jäänud meelde võtted, mis toimusid peamiselt Muhus Koguva külas. Ja kus oli platsis ka Juhan Smuul, kes filmi tegemist otseselt ei jälginud, aga hoidis silma peal.

“Selle linateose valmimisega oli probleeme,” kinnitab Aav. Ja lisab, et need said alguse sellest, et mitte ainult režissöör Jüri Müür polnud kõva viinavõtja, vaid et kogu seltskond oli üks kärakavõtjate bande. “Karm, Ratassepp, Tammur.”

Tõnu Aav mäletab veel, et öise võtte ajal keedeti kalasuppi. “Ja kuna kaluridki olid hirmsad viinamehed, siis…”

Nõukogude kino erines Aava sõnul Ameerika ja üldse läänemaailma kinost just selle poolest, et ettevalmistusperiood oli väga lühike, aga võtteperiood väga pikk. Läänes oli kõik vastupidi.

“Eks meie, noored näitlejad, võtsime selle filmi tegemist nii tõsiselt, kui oskasime ja saime. Päris käegalöömise film see polnud. Aga eks hea raamatu ekraniseering on alati raske. Smuul ise polnud selle filmiga rahul, keegi meist polnud. Õnneks tundub, et aja möödudes on see film justkui paremaks läinud.”

Tõnu Aav mäletab, et kui film esimest korda ekraanile jõudis, oli tema teatriga Viljandis. Ja kui seda siis Viljandi kinos nägi, oli nii nördinud, et oleks poole pealt ära tulnud. Ütleb, et noorele näitlejale oli see pettumus. Ja endaga polnud ta ka põrmugi rahul.

“Aga mingil määral oli see minu jaoks ikkagi oluline moment, hakkasin parajasti draamateatri väikeses saalis lugema Smuuli “Monolooge”. “Suvitajaid”, “Anilaiu matuseid”, “Mare Tüürimeest ja tema abikaasat Konstantini”… Siis tegin väga tihedat koostööd Smuuliga.

Käisin tema juures kodus, kus ta õpetas mulle Muhu murrakut. Nii palju, kui seda õpetada saab. Võtsime saarel puid maha niisuguse tegelasega, nagu on Smuuli “Muhulaste juhtumites” Andrus Kaksteist.

Juhan Smuulist jäi mulle aga väga hea mulje — sõbralik, samas võrdlemisi valiv vestluskaaslaste suhtes. Kui nägi, et jutust asja ei tule, ütles ikka, et on kiire, et ta peab ära minema.”
Palli, I. (2011). Tõnu Aav: Draamateatrist oli meid seal lausa neli meest. Maaleht, 9. apr.

II režissöör Arvo Kruusement väidab, et filmi peaoperaatorina töötas Mati Kask.
Arvo Kruusement oli filmil kuni ränga autoavariini 06.06.1966.
Võtete käigus vahetati välja kolhoosi esimehe osatäitja Heino Raudsik, filmis mängib esimeest Jüri Müür. Heino Raudsikut on näha õllejoomise stseenis taluõuel.
Arvo Kruusement 2011.