Kirjad Sõgedate külast (1966)

Tallinnfilmi annotatsioon

Juhan Smuuli ja Jüri Müüri film "Kirjad Sõgedate külast" viib vaatajad muhedate ja mehiste randlaste hulka, kellel on kui käisest puistata huumorikilluke õllekapa juures. Needsamad mehed panevad hetkegi kaalumata ohtu oma elu, kui on vaja päästa teisi, kes sattunud merehätta. Kogu rannaküla on siis nagu üks mees, ainult võõrastega, mujalt tulnutega on raske. Filmi tegevus toimub II Maailmasõja järgsetel aastatel.
Tallinnfilm, http://tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=910&action=show_product_details (17.06.2012).

Filmi saamisloost

Film „Kirjad Sõgedate külast“ on esimene Juhan Smuuli teoste ekraniseering Tallinnfilmis. Stsenaarium, mille aluseks võeti kaks kirja üheksast – „Ahastus“ ja „Pühadekari“ -, valmis autoril koostöös režissöör Jüri Müüriga. Smuul lubas ka kogu filmimise ajal jõu ja nõuga abiks olla, seda enam, et suur osa võtetest toimus Juhan Smuuli kodukülas Koguval.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 352.

Tootmine: 15.09.1965 - 27.07.1966.

1.01.1964 esitab Jüri Müür Tallinnfilmi stsenaariumide toimetuskolleegiumile avalduse ja libreto filmi „Kirjad Sõgedate külast“ tegemiseks. Sõlmitakse leping, toimetus nõuab parandusi. Juunis kutsutakse appi Juhan Smuul.

11.08.1965 võetakse käsikiri vastu ja film suunatakse ettevalmistusse, sest vaja on suvist natuurat, stuudio plaan ja preemiad kõrbevad. Kibekiiresti moodustatakse filmigrupp, valitakse näitlejad, võttepaigad jne. Laevahukk otsustatakse filmida Eesti kõige tormisemas paigas – Ristna tipus Hiiumaal, kombineeritud võtted laevast ja paadist tormisel merel Odessa Kinostuudio basseinis ja Jaltas. Merekalalaevanduse (Morrõbflot) Pärnu baasist ostetakse kalatraaler SRT – Tšaika, et see ümber ehitada Tallinna Merekooli õppelaeva  Vega sarnaseks mootorpurjekaks Pühadekari.

16.09.1965 sõidab grupp Muhumaale. Filmi valmimise tähtaeg on 8.07.1966.
Novembri alguseks on Muhumaal objektid filmitud – kuigi suviste heinaliste tausta kaunistavad raagus puud – ja grupp kolib Hiiumaale.

4.11.1965 võtab Pärnu sadama puksiirlaev ümberehitatud purjeka sleppi ja suundub Hiiumaa poole. Öösel tõuseb 5 palline torm ja Vormsi saare kandis läheb Pühadekari põhja. Tagatipuks sajab 11. novembril erakordselt vara maha paks lumi. Filmitud on umbes pool kasulikust metraažist, kalenderplaani järgi jätkuks tööd veel ühe kuu jagu. Filmigrupi töö tuleb käigu pealt ümber korraldada. Kuna Tallinnfilmi paviljon on hõivatud, ehitatakse Raku sovhoosi klubisse Teemaja dekoratsioon ja jätkatakse seal tööd aasta lõpuni.
Kombineeritud võtete osa on nüüd tunduvalt suurenenud – Tallinna Kinomehhaanika tehasest tellitakse täiendavalt seadeldis sõudjate liigutamiseks paadi maketis.

Märtsi keskel sõidab filmirühm Jaltasse ja Odessasse, paraku ootavad ka siin mitmed ebaõnnestumised – ebasobiv ilm ja probleemid mõne näitlejaga.

4.05.1966 sõidetakse põhjarannikule Neemele jätkama Hiiumaal hilissügisel katkenud võtteid. Stsenaariumi järgi on vaja pilvist ja udust ilma – grupi liikmed meenutavad praegugi erakordselt ilusat kevadet ja mõnusat päevitamist. Stsenaarium tuleb ümber teha, osa stseene välja jätta, lühendada... ENSV Kinematograafia Komitee pikendab tähtaega käskkirjaga nr 106  kuni 27.07.1966. Suure kiirustamise ning montaaži- ja helindamisperioodi karmi lühendamisega jõutaksegi õigeks ajaks  valmis.
Film on umbes 20 min lühem planeeritust.

„Puudulikust materjalist tuli monteerida hoopis teine film. Sellega võib seletada ka filmi fragmentaarsust, tema lonkavat kompositsiooni,“ tunnistab Jüri Müür oma seletuskirjas.
Film saab II tasustamiskategooria.
Riifiarhiiv, ERA.R-1707.1.955;  ERA.R-1707.1.961;  ERA.R-1707.1.962 .