Propagandaminister A. Oidermaa külaskäigul Kihnu saarele (1939)

Kihnu saar

Kihnu on Riia lahe suurim ning Eestis suuruselt seitsmes saar. Koos naabersaartega moodustavad nad Kihnu valla - riigi väikseima omavalitsuse.

Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest. 

Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Erinevalt meestest kannavad naised igapäevaselt rahvariideid. Seetõttu võib Kihnus tihti näha rahvariideid kandvat vana naist mootorrattal või isegi traktoriroolis.
Kihnu saar, http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/kihnu (24.03.2012).

Kihnu naised ja mehed eraldi:
Kihnus mehed ja naised on ammustest aegadest peale pidudel ja igasugustel teistel koosviibimistel eraldi gruppides olnud. Tänapäeva pulmaski kaetakse lauad eraldi meestele ja naistele.
Kihnu rahva kohta öeldakse: mehed merel ja naised maal. Töö tegemise koht juba tingib selle, et ollakse harjunud olema eraldi. Tänapäevalgi peole minnes ei istu abielupaar tihti kõrvuti, vaid mees läheb meeste juurde ja naine läheb naiste juurde. Sellega on mõlemad pooled rahul, sest naistel on ikka naiste jutud ja meestel on teistmoodi jutud.
Naised tantsivad omavahel, aga 2 meest ei tantsi kunagi koos.
Kirikus seisavad mehed paremal ja naised vasakul. Aga tänapäeval käib nii vähe mehi kirikus, et paremal pool on seismas ka naisi.
Allikas: Kihnu Muuseum (10.03.2011).

Isikuid

Ants Oidermaa (enne nime eestistamist Hans Oidermann) (2. detsember 1891 Sauga vald, Pärnumaa – mõistetud surma 2. juulil 1941 Tallinnas) oli Eesti poliitik.

Õpppis Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonnas (1912-1914), 1914. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ning sai ohvitseriauastme, sõdis Esimeses maailmasõjas ja Venemaa kodusõjas Punaarmee vastu. 1920. aastal peale Venemaa kodusõja lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail 1922-1927 — töötas diplomaadina (1926-1927 — esindaja Leedus).
Põllumeeste Partei esimees aastail 1927-1935, ajalehe Kaja peatoimetaja 1931-1934.
Isamaaliidu Keskjuhatuse liige aastail 1935-1940, Riikliku Propaganda Talituse juht aastail 1935-1937, ajalehe Uus Eesti peatoimetaja aastail 1937-1939, minister (Riikliku Propaganda Talituse ja Informatsiooni Keskuse juhataja) aastail 1939-1940 Kaarel Eenpalu teises valitsuses ja Jüri Uluotsa valitsuses.
Arreteeriti detsembris 1940 Aegviidus, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest.
Ants Oidermaa, http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Oidermaa (24.03.2012).