Kutsar koputab kolm korda (2010)

Üksikema üritab ajaga võidu joostes hakkama saada kahe lapse, töö, argipäevasekelduse ja iseendaga, kuni uksele koputab salapärane Kutsar.

Marju (Marika Vaarik) hommik on unine ja kiirustavalt tavaline nagu ikka, tütrele aga eriline, sest tema esinemist koolis on lubanud vaatama tulla ka perekonnast lahus elav isa. Trepikojas märkab Marju võõrast meest (Meelis Hainsoo), kuid tal on kiire kooli, lasteaeda ja kontserdimajja, kus valmistutakse kuulsa pianisti kontserdi salvestuseks. Dirigent, Marju eksabikaasa Erik (Erik Ruus) närveerib. Tema karjäärile on eelseisev salvestus ülioluline, ent orkester ei suuda saavutada parimat. Proovist tormab Marju õnnepaleesse haltuurat tegema, sealt kooli. Isa pole tütre esinemist vaatama tulnud. Tagasi proovi jõudes jätab Marju lapsed valvelauda ja hiilib oma toolile orkestri tagareas. Õhtul, kui lapsed juba voodis, ilmub tuppa hommikune võõras, kes nimetab ennast surmakutsariks. Järgmisel päeval Marju lisatööotsa tegema ei lähe, vaid mängib lastega. Tal on hirm, abi pole ka alkoholist. Hommikul läheb Marju  rääkima Erikuga, kuid mehel on mõttes vaid tähtis kontsert kuulsa pianistiga. Ja eksabikaasa laual lebab Marju koondamisteade. Õhtul tuleb Kutsar Marjule järele, aga viib ta hoopis imelapse, noore pianisti vastuvõtule. Tualettruumis saab Marju inimpelgliku noore kuulsusega (Markus Robam) kokku ja neil on kahekesi tõeliselt lõbus. Kuid aeg läheb ja Marjul on vaja teada kõige tähtsamat. Nad kohtuvad Erikuga nende maailma lõpus. Elo Seliranna mängufilmidebüüt. 

Märksõnad: A. Alliksaare luule | ajapuudus | argielu | argus | armastus | dirigent | egoism | enesepettus | eneseteostus | lahutanute suhted | lahutus | orkester | pianist | surmahirm | viiuldajad | üksikema | üksindus | Vaata kõiki »