Radikaal (2008)

Margus Lepa: ma pole kellegi peale tige, ma olengi selline

Küllap on paljud imestanud, mis juhtus poisiga, kes mängis kunagi toredasti Kiirt, aga nüüd paistab olevat kogu maailma peale üsna sapine. Mis juhtus Margus Lepaga Nõmme Raadios?

Margus Lepa on kahekordne legend. Kõigepealt filmides „Kevade” ja „Suvi” Kiire osatäitmisega ja nüüd Nõmme Raadiost purskuvate poliitilise elu ja olme kohta käivate krõbedate sõnavõttudega. Nüüd on tandemi Maimik-Tolk abiga ka see legend filmi sisse valatud. Silmarõõm kannab nime „Radikaal”.

Radikaal on Lepa tõesti. Aastate eest üritas ta poliitilisest elust osa võtta Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei hingekirjas, tänapäevaks on mees poliitilisel skaalal liikunud sootuks teise äärmusse. Või kas ikka on?

„Ega mu vaated oluliselt muutunud ole ja vasak-parempoolsust ei ole siin ilmas üldse olemas. On vaid maa, tootmisvahendite ja repressiivaparaadi valdajad, ja need teised, kellel on pakkuda vaid oma toores tööjõud. Parteid on ju vaid töövahendid ja alluvad samale reeglile – ühed haldavad eelarvet ja teised esindavad parteistunud biomassi, kes samuti loodab kiita või kommi saada. Aga Eesti Vabariigi aluspõhimõte on, et siin riigis peab olema hea elada eestlasel, mitte välismaalastel, teiste riikide kodanikel, põgenikel jne! Ja alles siis on võimalik kiita või kiruda riigi nimirahvust. „Väikerahva esindajana olen ma kohustatud olema natsionalist!” ütles Peeter Kreitzberg presidendidebatil.”

Mis juhtus Kiirega?

Paljude jaoks jääb Margus Lepa meelde ikka selleks halenaljaka Kiire osatäitmisega. Küllap on paljud imestanudki, mis juhtus poisiga, kes mängis kunagi toredasti Kiirt, aga nüüd paistab olevat kogu maailma peale üsna sapine. Mis juhtus?

„Midagi ei juhtunud. Esimene film sai tehtud uudishimust, kaks järgmist kohusetundest ja sellest on aastakümneid möödas. See vahest juhtuski. Ja miks ei peaks üks inimene maailmasündmusi jälgides sapiseks muutuma, kui ta julgeb aus olla ja lahutada sündmusi kas või „enne-siis-pärast” faasidesse, et toimuvat mõista? Ajab ju sapiseks, kui näed riigi toimemehhanisme, mis on muudetud tõelisteks rahvalüpsimasinateks. Sapisus ise tuleb ebakindlusest, kui sa ei suuda määratleda, kas mõnede protsesside käivitajad ja neid imetlevad arvamusliidrid on lihtsalt lollid või lausa täislurjused.”

Lepa ütleb enda kohta, et on eneseimetluse suhtes kaunis impotentne tüüp. Aga milleks siis uuesti filmi sisse minek?

„Tuli Maimik, rääkis asja ära, ja kui inimesel on ikka hädasti vaja midagi teha, miks peaks teda takistama? Ajendas vahest ka elulaad, ühes rahataotluses oli filmi eelarveks mainitud vist 243 000 krooni. Ja ehk ka ettekujutus, et Nõmme Raadios käib pidevalt mingi „kõrgendiku nr 234 kaitselahing” või põrandaalused hukkamistalgud. Ma kavatsen oma tegevust Nõmme Raadios samamoodi jätkata, kuid minna tahan siit ikka omal jalal, mitte jalad ees. Tore oleks, kui saaks ühe mõnusalt „marutõbise” ja selge mõtlemisega noorema tegija, kes asja üle võtaks. Ja veel: ärge nüüd arvake, et ma kogu maailma peale tige olen – ma olengi sihuke, ja rõõmus veel takkaotsa!”
Laurisaar, R. (2009). Margus Lepa: ma pole kellegi peale tige, ma olengi selline. Eesti Päevaleht: Laupäev, 10. jaan, lk 4.