Avaleht » Filmiliigid

Sügisball (2007)

Mati Undi samanimelise romaani ainetel

Mängufilmid | Draama Kestus: 123:00

Huviinfo

Õunpuu ja Unt

Režissöör Veiko Õunpuu esimese täispika mängufilmi aluseks olev Mati Undi romaan “Sügisball” ilmub aastal 1979 ja tekitab kohe palju vastukaja. Ligi 30 aastat hiljem valminud ja romaanist inspireeritud samanimeline film (2007) varieerub omaaegse  taustsüsteemi ja tänapäeva vahel. Mustamäe asemel on Õunpuu oma loo tegevuspaiga viinud kõledavõitu Lasnamäele, kusjuures tema loodud aegruum on palju rikkalikum, masendavam ja segadust tekitavam - filmis on teadlikult miksitud erinevaid ajastuid (1970ndate aastate restoranimiljöö ja omaaegne Soome TV-s jooksev seriaal “Ogalinnud” kõrvuti tänase linnaosa olustikuga).

“Veiko Õunpuu segab kõvasti jälgi – ta on enamiku Mati Undi “Sügisballist” maha raputanud ja jätnud alles vaid pealkirja ja mõned kesksed tegelased. Ühenduslülina Õunpuu ja Undi vahel ripuvad kolm peamist märksõna: igatsus, üksildus, vaikus. Raamatus unistatakse kaugetest kaunitest paikadest, helgest tulevikust, uuest köögimööblist; Õunpuu tegelased janunevad läheduse ja armastuse järele. Magalarajoonis on teised inimesed ju füüsiliselt talumatult lähedal, aga samas nii võimatult kaugel.”

“Igas selles kuradi karbis on inimene, kes tahaks õnnelik olla. /---/ Aga nende elud mööduvad nagu tuuleiilid vastu halli paekivi,” sõnastab filmis teose mõtte literaat Mati (Rain Tolk). Ulfsak- Šeripova, M. (2007). Raskepärane ja ilus “Sügisball”. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 101.

Vastates küsimusele, mis on filmi keskseks ideeks, on Veiko Õunpuu ise öelnud: “Ma arvan, et see võiks /---/ olla midagi säärast: olgugi me kõik maailmas üksi, ja öö, milles viibime, pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni.”
Sügisball, http://www.sygisball.ee/et/intervjuu/ (01.08.2012).

Linaloo mõjutajateks on ajakirjanduses peetud Ingmar Bergmani, Andrei Tarkovskit, Aki Kaurismäge ja USA indie-klassikut John Cassavetest. Viimasele on filmis ka otseselt viidatud - kirjanik Mati korteri seinal ripub intertekstuaalse vihjena Cassavetese filmi „Tundevirvendused” (Love Streams, 1984) plakat.

Tõnson, M. (2007). Õnne valemi kuus muutujat. Eesti Ekspress: Areen, 13. sept, lk B7.
Tomberg, D. (2007). Figuuridega küllastatud maastik. Katse vaadelda “Sügisballi ruumi. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 92-99.

Filmi valmimisloost

Pärast samuti Mati  Undi samanimelise romaani ainetel valminud debüüti lühimängufilmiga “Tühirand” (2006), mis võeti nii kodumaal kui rahvusvahelisel filmiturul suurepäraselt vastu, alustab režissöör 2006. aasta sügisel koos meeskonnaga “Sügisballi” võtteid. Võtteperiood kestab ajakirjanduse andmeil 28. oktoobrist 2006 kuni veebruarini 2007, mil tehakse viimased võtted. Aktiivne võtteperiood hõlmas aga lavastaja sõnul veidi üle kuu aja ning film võeti üles kahes osas: novembris 2006 (filmi sügisesed osad) ja jaanuaris 2007 (loo talvine finaal). Töötati väga pingsalt, pidevalt 12 tundi päevas, mis oli võttegrupile ränk katsumus. “Lõpuks seisin vaevalt püsti”, meenutab režissöör usutluses ajakirjanikule. Võtteid alustades oli koos vaid tootmiseelarve (2 miljonit EEK), millega võtted sai ära teha. Pärast seda töötati paljuski krediidi peal, lootes ja saadeski hiljem lisarahastust Eesti Filmi Sihtasutuselt jt. Kogu filmi lõppeelarve oli 5,5 miljonit EEK-i.
Keil, A. (2006). Nõukogude-aegses puhvetis tantsitakse “Sügisballi”. Eesti Päevaleht, 18. nov.
Laulik, J. (2007). Sügisball toimub Lasnamäel. NaisteMaailm, 12. jaan.

Näitlejad ja võttepaigad

Enamik filmi peategelaste rollis näitlejaid on pärit samast teatrist - Von Krahlist, mis kahtlemata soodustab head kokkumängu, teineteisemõistmist ja usaldust võtteplatsil (Von Krahli Teater on ka üks filmi kaastootjaist). Neist näitleja Tiina Tauraitele, nii nagu ka operaator Mart Tanielile, on see samuti debüüt täispikas mängufilmis. Kõik peategelased jt filmitegijad on rõhutanud võtetel valitsevat head õhustikku ja loomingulisust, mis on aidanud  kaasa linaloo õnnestumisele.
Sügisball, http://www.sygisball.ee/et/intervjuu/ (01.08.2012).

Septembri lõpus 2006 otsitakse ajalehekuulutuste kaudu filmivõteteks sobivaid kortereid magalarajoonides, kus ei oleks viimase kümne aasta jooksul tehtud remonti (Kaldmaa, 2006). Suurem osa võtteid tehakse Lasnamäel, kuigi viimane on lavastaja sõnul linateoses pigem metafoor (suurlinna üksinduse kujund).  Maailm on täis suuri magalarajoone, kus inimesed elavad oma üksildasi elusid.

Priisle poe tagune tühermaa ja sealne suur auk on üks oluline koht, kust liiguvad läbi kõik tegelased (Laulik, 2007). Mustakivi tee ja Linnamäe tee ristumiskohal asuvas Tigrani šašlõkibaari puidust varjualuses filmitakse peategelaste Theo ja Ulvi einestamist (Niineste, 2007). Filmi restoran “Miraaž” aga võetakse üles hoopis Mustamäel, Akadeemia tee 21/19 hoones asuvas söögikohas, kus on säilinud nõukogudeaegne restorani interjöör (Keil, A. (2006) samas).

Kaldmaa, K. (2006). “Sügisballi tegijad kasvatavad eelarvet ja alustavad võtteid. Eesti Päevaleht, 27. sept.
Laulik, J. (2007). Sügisball toimub Lasnamäel. NaisteMaailm, 12. jaan.
Niineste, M. (2007). "Sügisballi" saalides tantsib tuul. Eesti Päevaleht, 15. sept.
Keil, A. (2006). Nõukogude-aegses puhvetis tantsitakse “Sügisballi”. Eesti Päevaleht, 18. nov.

Film arvudes

2007. aasta jooksul kogub „Sügisball“ Eesti kinodes 37 859 vaatajat.
EFSA, Esilinastunud filmid kinodes 2007. aastal, http://www.efsa.ee/public/files/Kinolevi%202007.pdf (18.09.2012).

Läbimurre rahvusvahelisel filmiareenil

Filmi valmimisele järgneb kohe selle üllatuslik ja peadpööritav edu rahvusvahelisel  areenil. 7. septembril 2007 Veneetsia filmifestivalil esilinastunud teos on siiani esimene eesti film, mis jõuab selle maineka rahvusvahelise filmifestivali võistlusprogrammi ning ühtlasi  võidab peaauhinna  programmis “Orizzonti” (“Horisondid”), mis tutvustab teedrajavaid suundi filmikunstis.

Kodumaisele esilinastusele (13.09.2007) järgnevad ülivõrdes ja üksmeelsed kiitvad filmiarvustused. Kiita saavad kõik filmi tahud – režii, operaatoritöö, muusika kui ka näitlejatööd, kuni värvikate kõrvaltegelasteni välja. Aastat 2007 hakatakse pidama teatud tähiseks ehk läbimurdeks Eesti filmiloos, sest samal aastal jõuavad ülemaailmsele filmiturule veel teisedki meie mängufilmid – Kadri Kõusaare “Magnus” (Cannes’i filmifestivali põhiprogrammis “Vaatenurk”) ja  Ilmar Raagi “Klass” (Karlovy Vary filmifestivalil).

Ühtekokku osaleb “Sügisball” aastail 2007-2010 ligi 70 rahvusvahelisel filmifestivalil ning pärjatakse paljude mainekate festivaliauhindadega. Allpool valik filmitegijatele osaks saanud auhindadest aastani 2011:
64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali “Orizzonti” võistlusprogrammi peapreemia (2007); Bratislava rahvusvahelise filmifestivali parima režissööri auhind (2007); Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali parima režissööri auhind (2007); Marrakeši rahvusvahelise filmifestivali peaauhind (2007); Euroopa Filmi Festivali ESTROIL žürii eriauhind (2007); SRÜ ja Baltimaade filmifestivali "Kinošhok" parim film (2008); Euroopa Talendi auhind, 61. Cannes’i filmifestivalil (2008); Cinema Jove rahvusvahelise filmifestivali Luna de Valencia Oro auhind (2008); 11. Tallinna PÖFF-il: EurAsia võistlusprogrammi žürii eriauhind, žürii eriauhind parimale naisnäitlejale Maarja Jakobsonile, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind, Scottish Leaderi Eesti filmi auhind, Filmiklubide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FICC) žürii auhind – Don Quiote auhind, Postimehe žürii auhind (2007).

Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aastaauhind “Aasta film 2007” – Neitsi Maali (2008); Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta preemia (koosseisus Veiko Õunpuu, Mart Taniel, Ülo Krigul, Katrin Kissa). Aastal 2011 valitakse "Sügisball"  Eesti Filmiajakirjanike Ühingu poolt taasiseseisvusaja parimaks eesti filmiks.

Aastal 2010 ilmub kirjastuse Phaidon Press väljaandel rahvusvahelise autorifilmi uue põlvkonna kõige silmapaistvamaid režissööre tutvustav raamat "Take 100. The Future of  Film: 100 New Directors", kus on eraldi peatükk Veiko Õunpuust ja tema filmist "Sügisball" (autor Marco Müller).
Tuumalu, T. (2010). Teejuht Õunpuu juurde. Postimees, 16. sept, lk 15.

Väljavõtteid arvustustest

“See film on loodud kino tõeliste väljendusvahenditega: pildi, koloriidi, montaaži, heli ja valgusega. Tekst on teisejärguline – kui tegelased ei kõneleks, räägiks visuaalia selle loo meile sama edukalt ära.”
Ulfsak-Šeripova, M. (2007). Raskepärane ja ilus “Sügisball”. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 101. 

“Õunpuu on oma filmis näitlejad suutnud mängule häälestada nii, et jääb lausa mulje uuest filminäitlejate põlvkonnast. Nõrku osatäitmisi ei ole, ka kõrvalrollid on filigraansed ning kõik näitlejad mängivad teistsuguses, selgelt eristatavas registris, võrreldes eelneva eesti filmiga.”
Tomberg, D. (2007). Figuuridega küllastatud maastik. Katse vaadelda “Sügisballi ruumi. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 98.

“Üldiselt on äraspidiste unistuste saatel kulgeva urbanistliku ulaelu esitus “Sügisballis” /---/ uskumatult stiilne ja lummav. Isegi kahekordse vaatamise järel on raske uskuda, et niisugune stiilsus ja filmikeele poeetilisus on Eesti filmis võimalik.“
Maiste, V.-S. (2007). Magala üksildased armastajad pärast orgiat. Postimees, 13. sept, lk 23.

“Loo keskmes olev tulevikkunaalduv ja hüljatud põldudest ääristatud kõrgehooneline äärelinn on nagu monument Nõukogude liidu lagunemisele. Mart Tanieli rabav operaatoritöö võtab loomulikust külmast valgusest viimase ja läbistab nende hästimängitud tegelaste fassaade ja neid kurbi ruume, milles nad elavad. Ülo Kriguli mõtlik muusika on samuti üks filmi põhivarasid, seda eriti filmi sõnatutes stseenides nagu näiteks filmi alguse jõuline lahkuminekustseen,” leiab Sheri Linden, Reutersi artikli autor.
Reuters: "Sügisball" poeb naha vahele (2007). Postimees, 16. nov, lk 20.

2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid „Sügisballi“ Eesti läbi aegade parimaks filmiks:

1. „Sügisball“ (2007), rež Veiko Õunpuu
2. "Hullumeelsus" (1968), rež Kaljo Kiisk
3. "Kevade" (1967), rež Arvo Kruusement
4. "Viimne reliikvia" (1969), rež Grigori Kromanov
5. "Ideaalmaastik" (1980), rež Peeter Simm

„Samuti valisid kriitikud oma lemmikuid kümne aasta eest, kui Eesti film sai 90-aastaseks. Toona hinnati parimaks Arvo Kruusemendi "Kevade", teisele kohale Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" ja kolmandaks Peeter Simmi "Ideaalmaastik".
Tänavu oli žürii märksa suurem, sest lisaks filmiajakirjanikele osalesid valikul ka õppejõud ning kokku jagas punkte üle 30 spetsialisti.
Esimesele kohale valitud "Sügisballi" nimetas filmiajakirjanik Jaak Lõhmus kõigis oma komponentides õnnestunud filmiks. "Ka publiku poolt hästi vastu võetud, väga palju Eestit tutvustanud rahvusvaheliselt. Mitte midagi ei ole sellele filmile ette heita. Kuigi on ka vanema põlve eesti kineaste, kes ei salli seda silmaotsaski, aga mina nende hulka ei kuulu," märkis Lõhmus.“
Kriitikud valisid Eesti parimaks filmiks "Sügisballi" (2011). ERR uudised, 18. nov. http://uudised.err.ee/index.php?06239320 (18.09.2012).

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Sügisball“ on filmiklassika-sarja 23. film, ilmunud 22.09.2012.

Lisalugemist

Kaus, J. (2010). Lasnamäe metamorfoosid [ettekanne konverentsil "Sügisball" 9. juunil 2008]. Sügisball. Etüüde nüüdiskultuurist, 2. Tallinn - Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, lk 95-99.

Tuumalu, T. (2008). Uus DVD. Tibusid loetakse sügisel. [Valik superlatiive Veiko Õunpuu mängufilmi "Sügisball" arvustustest seoses filmi DVD ilmumisega]. Postimees: AK, 30. aug.

Ostrat, M. (2007). Vaba radikaal [intervjuu Veiko Õunpuuga]. Muusa, nr 5, lk 56-58, ill.

Tõnson, M. (2007). Askeet ja stoik [intervjuu Veiko Õunpuuga. "Sügisball" osaleb Venezia 64. filmifestivali konkursiprogrammis. Režissöör endast. Lisaks CV "Veiko Õunpuu", Rain Tolk "Ambivalentne isiksus" ja Taavi Eelmaa "Ghost Dog"]. Eesti Ekspress: Areen, 30. aug, lk B2-B3, ill.

Kaarel Nurga fotosid filmivõtetest: https://www.flickr.com/photos/kaarel/albums/72157594349642988

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm