Avaleht » Filmiliigid

Skautide paraad Kadrioru lossi ees. K.Pätsile antakse üle skautide aumärk - Hõbe Hunt (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 132 (1937.a sündmusi), 6/18

Filmikroonikad Kestus: 00:32

Huviinfo

Laste- ja noorteorganisatsioonidest

Kahe maailmasõja vahelised aastakümned olid laste- ja noorteorganisatsioonide õitseajaks kogu Euroopas. Selle kultuuriliseks taustaks oli 20. sajandi alguses hoogustuv nooruse kui dünaamika ja progressi kehastuse kummardamine, ning ühiskondlikuks eeltingimuseks üleüldine industrialiseerumine ja linnastumine. Lastel oli varasemaga võrreldes rohkem puhkeaega ning samas levis arusaam, et seda tuleb kasvatuslikult ja ratsionaalselt kasutada.

 Esimesed noorteorganisatsioonid tekkisid 19. sajandi lõpul, esialgu kirikute tiiva all. Peale I Maailmasõda tekkisid noortele suunatud massiliikumised ning valitsevaks sai rahvus- ja loodusromantika. Näiteks olid levinud loosungid: "tagasi juurte" ja "tagasi looduse juurde"! Reeglina olid eraldi organisatsioonid poistele ja tüdrukutele, ning suurem osa liikumisi võitles nn. traditsiooniliste väärtuste hävimise vastu suurte muutuste ajastul. Näiteks traditsiooniliste soorollide säilitamise kõrval pidid liikumise arendama usku, kogukondlikku vaimu, isamaalisust ja võitlusvalmidust sõja korral - mille järele tekkiski peagi vajadus.

Ühed mõjukaimad liikumised Euroopas olid 1907. aastal Inglismaal loodud skautlus, mis peagi levis üle maailma, ning sakslaste "Wandervögel" ("Rändlinnud"). Nende suhteliselt demokraatlikule ja keskklassi väärtustele põhinevale eetosele vastandusid peagi veelgi massilisemad totalitaarsete riikide noorteliikumised nagu "Komsomol" Nõukogude Liidus, "Hitleri Noorsugu" Saksamaal ja "Avangardia" Itaalias. Viimased ehitasid oma ideoloogia üles juba varem laialt levinud noorsoo-mütoloogiale, eneseohverduse idealiseerimisele ning ka progressimüüdile, mille elluviimisel omistati noortele eriline roll ja missioon.

Skautide ja gaidide tegevus Eestis sai alguse 1912. aastal, kui Pärnus asutati esimene skaudiüksus. 1920.ndatel osaleti aktiivselt rahvusvahelistes katusorganisatsioonides, ning muuhulgas olid eestlased 1922. aasta Skautide Maailmaorganisatsiooni asutajaliikmeteks. 1940. aastal liikumised keelustati, kuid nn. eesti pagulusskautlus jätkus Rootsis, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Organisatsioonid taasasutati 1980.ndate aastate lõpul. Nii Eestis (umbes 1500 liiget) kui maailmas (42 miljonit liiget) on skautlus ja gaidlus endiselt üks suurimaid noorteliikumisi.

Koostanud Liisi Keedus

Kasutatud allikad:

Stearns, Peter, The Oxford Encyclopedia of the Modern World, "Youth Movements in Europe", Oxford: Oxford University Press 2008.
Eesti Skautide Ühing

Eesti Skautluse kohta:

Skautlus 100. 1907-2007 (2007). Eesti Skautide Ühing.
Tilk, M. (1991). Skautluse ajaloost. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut.
Eesti Skautide Ühing (http://www.skaut.ee/ (nov 2015, oli uuendamisel)

Hõbe Hunt

""Hõbehunt" on skautluse suurim aumärk, mida annetatakse eriliselt silmapaistvate teenete eest skautluse arendamisel. Kõigi maade skautide juures annetatakse "Hõbehundi" aumärke väga harva, kuid Eestis ei ole seni Eesti skautide maleva poolt annetatud veel ühtki sellist aumärki. Esimene "Hõbehunt" otsustati annetada riigivanem K. Pätsile, kes on üle kümne aasta olnud Eesti skautide maleva aupresidendiks ning oli ka äsjamöödunud Paralepa suurlaagri aupatrooniks.
Skautluse kõrgeima aumärgi andis riigivanemale üle peavanema poolt määratud skautide delegatsioon."
Riigivanemale skautide kõrgeim aumärk (1936). Päevaleht, 22. juuli, lk 2.

Hõbe Hunt skm Egbert Rungele.  Skautluse kõrgeim tunnustus teenete eest eesti skautluses.
Eesti skautluses kuues eestlane, kellele 94 aasta jooksul on antud Hõbe Hunt. Kõrge tunnustus endisele Eesti Skautide Liidu peaskaudile. Skm Egbert Runge on kuues eestlane, kelle teeneid eesti skautlusele on tunnustatud Hõbe Hundiga.
Varem on Hõbe Hundi medalid pälvinud president Konstantin Päts, Nikolai Kann, skm Herbert Michelson, gdr Virge Hint ja skm Jaan Lepp.
Hõbe Hunt skm Egbert Rungele (2005). Eesti Skaut, dets., lk 4, http://www.skaut.ee/download/uudised/ES_2005_12.pdf (28.06.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm