Afanassi (2005)

Intervjuust "Afanassi" režissööri Liina Triškinaga

Kas vanaisale film meeldis?
Ta oli päris rõõmus kogu selle protsessi käigu üle. Eks ta on heas mõttes piisavalt edev, sai esineda. Tundus, et ta nautis selle filmi vormi, nii palju kunstnikku temas on. Ja meie omavaheliste suhetega läks, nagu ma lootsin – said uue tõuke. Nii et filmi idee toimis.

Hakkasin mõtlema – kas selleks on filmi vaja, et vanaisaga rääkida?
Enamik inimesi mõtleb nii. On inimesi, kel pole vaja, ja on teisi, kellel on vaja mingit tõuget. See on imelik. Muidu suhtled küll, surgid võõraste inimeste hinges, aga oma lähedast ei tunne. Kuidas sa hakkad tühjast kohast küsimusi esitama? Arvan, et ma ei ole selles olukorras ainuke, see on paljudega nii. Reis on sundsituatsioon – oled sunnitud need päevad koos veetma. Mitte nagu muidu, et sööd tund aega kooki ja jood kohvi ja lähed tagasi koju.

Podekrat, M. (2006). Režissöör Liina Triškina: tõsielusarjad muudavad dokfilmitegijate elu raskeks. Eesti Päevaleht, 29. apr, lk 16.