Röövlirahnu Martin (2005)

Tootjafirma sünopsis

See on lugu kohanemisraskustega 10-aastasest Martinist, kes kolib emaga elama uude kohta. Martinil on komme alatasa kõikvõimalikesse jamadesse sattuda ja just viimasel koolipäeval, kui ema talle südamele paneb, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks, läheb kõik valesti. Martinile meeldib koolidirektori tütar Marta, aga tüdruk meeldib ka kooli kõige popimale poisile Kevinile, kellel on uhke roller. Viimases hädas tuleb Martinile appi riukalik võlurkass Nitram, kes toob kaasa uusi seiklusi. Järgneb kolm põnevat ja pöörast päeva, kus kohtutakse röövlitega, käiakse kosjas, turnitakse katusel ja vaatetornis, seigeldakse öisel merel ja Röövlirahnul ning klaaritakse arveid Keviniga, Loo lahendus saabub alles viimastel minutitel.
Eesti film/Estonian Film 2000-2006 (2008). Tallinn: Eesti Filmi Sihtasutus, lk 66.

Filmi saamisloost

"Röövlirahnu Martin" on varem dokumentaal- ja lühifilme teinud režissöör Rene Vilbre esimene täispikk mängufilm.

Filmi arendusperiood oli pikk, seetõttu oli käibel erinevaid käsikirjavariante ning tehti palju parandusi. Esialgse loo kirjutas Kristian Taska, detailseks stsenaariumiks vormistas selle Mihkel Ulman. Ideed arendas produtsendina Kristian Taska koos lavastaja Tiit Ojasooga, kuid pakutud režiinägemus EFSA-le ei sobinud. Filmi režissööriks valiti Rene Vilbre. Kristian Taska kirjutas uue stsenaariumi ja film läks võtetesse produtsent, operaator ja kunstnik Manfred Vainokivi eestvedamisel (Parunid ja Vonid). Kristian Taska jäi kaasprodutsendiks koos Riina Sildosega (Taska Productions, Amrion OÜ). Stsenaariumi dialoogiteksti toimetas Jaak Urmet.

Osatäitjatest ja dubleerijatest

Martini rollis Tallinna Rahumäe kooli õpilane Madis Ollikainen (teda dubleerisid rattastseenides Reigo Suija ja Karl Saat/Jakoch Racing).
Marta rollis sama kooli õpilane Kadi Sink (dublant Rain Koch/Jakoch Racing).
Kevini rollis Keila poiss Andry Žagars (dublant Karl Saat/Jakoch Racing).

Menukaim Eesti film 2005. aastal

Linastamisaastal vaatas "Röövlirahnu Martinit" kinodes 29 863 inimest, televisioonis 198 000 vaatajat (reiting 15,2%). Lisaks valmistati VHS ja DVD (tiraaž vastavalt 1700 ja 3000).

Allikad:
Produtsent Marju Lepp (Filmivabrik), produtsent Kristian Taska, Jaak Lõhmus;
EFSA majandusaasta aruanne 2005, www.efsa.ee/publik/EFS majandusaruanne (10.01.2011).
Filmiarhiiv.

Filmist kriitiku pilguga

Raimo Jõerand: „Ehkki mina ei ole selle filmi sihtrühm (samas isana ma ju veidi olen), vihastas mind lati asetamine niivõrd madalale. Ega laps ju nii loll ka ole, et ta ei mõistaks inimsuhteid veidigi keerulisemalt kui absoluutsel hea–paha skaalal. Ilusa ja steriilse kõrval oleks tahtnud kogeda natuke rohkem elulähedust. Autorid on läinud välja kindla peale ja kujundanud maailma, mille vastu poleks kellelgi midagi öelda. Esimesel neljakümnel minutil ongi lugu täitsa huvitav. Mis sest, et kogu aeg on tunne, nagu poleks tegelased enne filmikaamera käivitamist seal üldse elanudki; et pahapoiss Kevin on nagu karikatuur; et avastseen koolis on  monteeritud liiga rabedaks ja kiireks, laskmata mõjule pääseda misanstseenil, mis pikendab sisseelamist; et kass-poisi saabumine ja tema kohalolek on liiga intensiivne (mis võimendub seda enam, et filmi teises pooles pole teda enam peaaegu üldse); et kassi idee kosja minna on jabur isegi lapse mõistuse jaoks, jne.

Samas oli üksjagu meeldivaid üllatusi: Martini osatäitja Madis Ollikainen oli veenev ja hea, poisile oli loodud karakter, tal oli hetki, kus kahtlustada ja otsustada. Eriti hästi mõjus ta koos Jaan Rekkoriga — tänu temale nende stseenid elasid: seal oli pinget ja heas mõttes ootamatuid lahendusi. Kui neljakümnendaks minutiks Rekkor lokaliseeriti, pandi Martini emaga n-ö majja kinni (ehkki loos pidid nad kadunud lapsi otsima), siis lõppes ka lugu ära. Kõik järgnenud tegevused olid välja imetud, et viia film kohustuslikult lõpuni. Karikatuursest Kevinist ei olnud juba ammu tõsiselt võetavat vastandtegelast.

Kuna Martini kujutamisel olid puudu kõik stseenid, mis oleksid väljendanud tema tõsist hoolimist oma kassist, siis ei suutnud enam pinget tekitada ka kassi kadumine. Seda enam, et Martin justkui otsis teda, aga ei otsinud ka. Kahju, et Röövlirahnul kummitamisest hakati rääkima alles siis, kui seal kohe pidi kummitama hakkama. Sellised stseenid töötavad hästi, kui nad on pikemalt ette valmistatud. Tegelikult oli aga kogu Röövlirahn, mis spetsiaalselt filmi jaoks ehitati ja mis andis filmile ka pealkirja, kogu loos täielikult alakasutatud. Samuti jäeti realiseerimata kõik kassi kasutamise võimalused.

Ma ei taha sellele filmile eriti liiga teha. Ikkagi omamaine lastefilm, mis tõi lapsed koos vanematega kinno ja pettumust ei pidanud eriti keegi tundma. Aga järgmine film võiks olla parem. Siis oleksid lapsed ja nende vanemad veel rohkem rahul.
Jõerand, R. (2006). Eesti filmist 2005, möönduseta. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 92-93.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Röövlirahnu Martin“ on sarja 26. film, ilmunud 27.03.2014.