Eesti rahvatantsud [1926]

Murrangud eesti rahvatantsus

Eesti tantsupidude ajaloos võib alates 1920.–30. aastaist esile tuua mitmeid murrangulisi sündmusi ja perioode, mis on viinud tänapäevase traditsioonini. 
Esimene murrang oli 1919. aastal, mil asutati Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus.  Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille osa (harrastus)rahvatantsu ajaloos saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile.
Teiseks murranguks loetakse Eesti Mängude korraldamist 1934. aastal.
Kolmas murrang toimus 1940.–50. aastail, mil eesti rahvatantsu põhjal arenes uusloominguline tants laval esitamiseks. Tantsupidude traditsioonile pani aluse rahvatantsujuht Ullo Toomi (1902–1983). 1947. aastal peeti koos XII üldlaulupeoga ka suur tantsupidu, nimetusega  rahvakunstiõhtu.
Neljandaks murranguks olid rasked 1950. aastad, mil hoolimata süüdistustest natsionalismis suudeti jätkuvalt korraldada tantsupidusid.

Rahvatantsuliikumine-ja-tantsupidu, http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/Rahvatantsuliikumine-ja-tantsupidu/rt_pidu (13.08.2011).

Esimene katse filmida eesti tantsu

Rahvatantsuliikumise esimeseks suureks õieks saab eesti omakultuuri õhtu (toimus 19. ja 20. juunil 1926. aastal, lavastaja-juht Leo Kalmet), mille toimet harrastusrahvatantsule, selle arengule, saab vaadata-võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile.
Omakultuuripeo kava koostasid Voldemar Ingermann ja Anna Raudkats, peotoimkonda kuulusi veel Meikop, Ingland, Jaik, Saarmann, Kaljot, Kalmet jt. Peol osales arvatavasti 380 tantsijat Eestist ja 50 Rootsist, Leedust. Esindatud oli 16 ÜENÜ osakonda. Peole eelnes rongkäik, mis tõi pealtvaatajaiks suure hulga inimesi (arvati, et vabaõhuetendusel viibis 10.000 pealtvaatajat!). Tallinna ühendrühma kavasse kuulus seitse tantsu, kogu tegelaskonda haaravateks ühistantsudeks olid “Pikk ingliska”, “Kaara Simmu”, “Piru polka” ning “Kaera-Jaan”.
Omakultuuriõhtu tõi lisaks külalistele (rootsi ja leedu rahvatantsud) kohale veel filmimehed. “Eesti Film” jäädvustas peol esitatud tantse, tehtust on jälgki järel (kahjuks on kokku monteeritud ajaliselt varem ja hiljem aset leidnud jäädvustatud sündmustega!). Ent ikkagi – esimene katse filmida eesti tantsu.
Murrangud eesti rahvatantsus ja harrastusrahvatantsus XX sajandil, ERRSi Teataja, www.errs.ee/public (13.08.2011).