Avaleht » Filmiliigid

Eesti spordi staadion (1926)

Estonia-Filmi kroonika

Filmoteegi materjal, 2/4

Filmikroonikad Kestus: 01:28

Huviinfo

Eesti Spordi Keskliidu reklaam Kadrioru staadioni avamisüritustele:

Staadioni avamisvõistlused 1200 kodumaa sportlase, Soome, Poola, Läti ja Leedu meistrite osavõtul pühapäeval, 13. juunil kell 11 staadioni avamine ja paraad; kell 12 – kergejõustiku võistlused; kell 19 – jalgpalli maavõistlus Eesti-Leedu.
Esmaspäeval, 14. juunil kell 17 kergejõustiku võistlused; kell 19 – jalgpalli linnavõistlus Tallinn-Kaunas.
Staadioni avamisvõistlused [reklaam] (1926). Päevaleht, 13. juuni, lk 1.

Kadrioru staadion

Lühike kronoloogiline ülevaade tähtsamatest sündmustest Kadrioru staadionil. Koostanud: Erlend Teemägi ja Olavi Sikka

Rohelise aasa maa-alale Kadriorus peeti spordiväljaku ehitamiseks plaane juba sajandi algul. 1911. aastal käidi Peterburis keisrikoja maadeülema vürst Kotšubeiga läbirääkimisi pidamas maa-ala ostmiseks. Tingimused ei olnud aga vastuvõetavad. 1920. aastal pöördus Eesti Spordiliit Tallinna Linnavalitsuse poole palvega eraldada see maa-ala staadioni ehitamiseks. Sama maa-ala ihkasid endale ka Eesti Lauljate Liit ja Tallinna Hipodroomi selts. Viimane aga hiljem loobus. VIII üldlaulupidu aga peeti staadionil 30.06.-01.07.1923.

1924.a otsustati eraldada Rohelise aasa 65525-ruutmeetri suurune maa-ala Eesti Spordi Keskliidule. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi ehitatud laululavast saigi, peale mõningaid ümberehitusi, 1926.aasta suveks staadioni tribüün. Tribüüni istekohtade arvu vähendati 2500-le, mis võimaldas ka jooksuradade rajamist. Staadioni plaani koostas Berliini arhitekt Renner Spordi Keskliidu juhiste kohaselt. Jooksuradade ehitamine aga venis kogemuste puudumise tõttu. Tuleohutuse eeskirjad ei võimaldanud ehitada puidust tribüüni alla küttekollet, mistõttu oli duširuumides võimalik kasutada vaid külma vett. Suurte pingutustega jõuti siiski staadioni avavõistlusteni. Vaatamata kiirustamisele valmis staadion, mis oli tolle aja Baltimaade esinduslikum.

Avamine

13. juunil 1926 avatakse Kadrioru staadion. Pidulikust sündmusest oli tulnud osa saama ligikaudu 15 000 inimest. Avakõnedele järgnes Eesti - Leedu maavõistlus jalgpallis, mis pealtvaatajate suureks rõõmuks lõppes
3:1 Eesti kasuks.
2. juulil 1927 sai valmis staadioni harjutusväljak.
15. mail 1938 avati
suure pidulikkusega staadioni uus moodne, avara katusega betoontribüün.
Kadrioru staadion, www.kadriorustaadion.ee/ajalugu (07.08.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm