Avaleht » Filmiliigid

Kutsumata külalised (1959)

Filmi aluseks on võetud tegelikkuses aset leidnud sündmused

Mängufilm | Põnevusfilm | Draama Kestus: 92:45

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Film "Kutsumata külalised" kõneleb välismaise salaluure tegevusest, püüdes organiseerida spionaaži- ja diversiooniakte Nõukogude Baltikumi territooriumil. Agendid ei leia elanikkonnalt toetust. Kuigi Riikliku Julgeoleku töötajad teevad välismaa salaluurajate rühma kahjutuks, kutsub filmi finaal valvsusele ja saavutatuga mitte rahulduma, sest vaenlane otsib uusi võimalusi meie rahuliku elu segamiseks. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”.
Tallinnfilm, http://www.tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=886&action=show_product_details (30.05.2012).

Filmi aluseks olnud sündmustest

Filmi aluseks on 1948. aastal aset leidnud Lääne luureoperatsioon, mille käigus saadeti agentidena Eestisse Harri Vimm, Endel Unt ja Johan Maltis.
Täpsemalt:
Pihlau, J. (2009). Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel, IV. Tuna, nr 2, lk 95-111.

Erinevate vaatepunktidena samadele sündmustele on välja pakutud veel raamatuid:

"Kompromiss on välistatud. Lugusid Eesti tšekistidest“, Koostanud V. Nikišin ja I. Papulovski, Eesti Raamat 1984;
Mart Laar "Metsavennad", Helmet Raja & Co 1993.
Eesti filmide lühitutvustusi, http://web.zone.ee/stemugram/failid/filmidetutvustus.html (29.09.2011).

„Asjatundjad ütlevad, et “Kutsumata külaliste” mere tagant tulnud pagulasdiversantide ja -luurajate loo tausta kohta saab lugeda inglase Tom Boweri raamatust “Punane ämblikuvõrk”, mis eestindati 1998. aastal.“
Lõhmus, J. (2010). Spioonifilmi “Kutsumata külalised” tegemisel tõmbas niite KGB. Maaleht, 20. nov, http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/spioonifilmi-kutsumata-kulalised-tegemisel-tombas-niite-kgb.d?id=35150267 (29.09.2011).

Antud luureoperatsiooni kajastas 1957. aastal ajakirjas Ogonjok ilmuma hakanud järjejutt „Lehed langevad”. (Ogonjok 1957, algus 17.03.1957, autoritena on märgitud G. Grišin ja A. Normet, mis on muidugi varjunimed); eestikeelne tõlge ilmus märtsist kuni aprillini 1957 Noorte Hääles 27 osas ja ilma fotodeta.
Pihlau, J. (2009). Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel, IV. Tuna, nr 2, lk 101.

Stsenaristid G. Borovik ja A. Novikov võtsid ilmunud jutustuse aluseks ja selle põhjal valmis kirjanduslik stsenaarium pealkirjaga "Lehed langevad".
Keskstuudio kiri 25.06.1957, Riigiarhiiv.

Pealkirja variantidena olid veel kaalumisel:
"Скалистый берег"
"Мертвая явка"
"Seda hommet ei tule"
Protokoll 31.03 1959, Riigiarhiiv.

Toonane retseptsioon

Omaaegsed arvustused filmile on üldiselt kiitvad, kohati lausa ülistavad. Põneva süžee kõrval kiidetakse noore režissööri Igor Jeltsovi ja operaator Vladimir Parveli head tööd ning Eino Tambergi debüüti filmimuusika loomisel. Samuti leiavad tunnustust noorte näitlejate (enamjaolt debütantide) Heino Mandri, Jüri Järveti, Hilja Varemi ja Valdo Truve osatäitmised. Eriti tõstetakse esile Rein Areni õnnestunud rollilahendust ja Hugo Lauri metsavahi episoodilises kujus.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 184-191.

Arvamusi filmist viiskümmend aastat hiljem

Jaak Lõhmus (2010): Aga mis on selles poole sajandi eest valminud filmis huvitavat? Kindlasti Eino Tambergi muusika — selline erilise mõnuga tehtud –, mida Kõdu-Lääne lokaalides lauldi ja mille järgi siivutuid tantse vihuti.
Ka debütandist lavastuskunstnik Halja Klaar teeb oma tööd hiilgavalt, nii Kodu-Eesti interjööride kui ka määnduva kapitalismi igapäevase elukeskkonna kujutamisel.
Rosinateks saias on Arvo Kruusemendi radisti ja tulevase tõlkija ning skandinavisti Ülev Aaloe kriminaaljutte armastava rübliku rollid.
Ants Eskola paheline luureresident on ehk liiga samasse väravasse mängitud, nagu oli tema saboteeriv traktorist Rappapordi filmis “Valgus Koordis” või kolhoosiraamatupidajad filmides “Pöördel” ja “Veealused karid”.
Rein Aren on olnud kahepalgeline tegelane juba filmides “Jahid merel”, “Pöördel” ja “Vallatud kurvid”. “Kutsumata külalistes” mängib ta samuti kahepalgelist tegelast.
Esimest korda astub ekraanile Heino Mandri, Siberis käinud mees nagu Eskolagi. Vaenlast mängib ta selles pärapatriootlikus loos igatahes mõnuga.
Hilja Varem tema kunagise kallimana on meeldejääv kuju — pikka kasvu jõuline naine, kes ei väärata õigelt rajalt. Ega teistmoodi vist olekski saanud tol ajal põnevusfilmi teha.

Heal tasemel käsitöö

Režissöör Igor Jeltsov oli küünik. Tema järgmisi filme “Ühe katuse all” (1963) ja “Null kolm” (1965) kõlbab vaadata üksnes unustatud filmide sarjas. Aga midagi neis ikkagi on, kindlasti mitte ainult mälestus kadunud aja merest.
Filmiasjatundja Jaan Ruus ütles poolteist kümnendit tagasi Kanal 2s “Kutsumata külalisi” kommenteerides: “See on heal käsitöönduslikul tasemel tehtud film.”
Ja Ruusil oli õigus.
Lõhmus, J. (2010). Spioonifilmi “Kutsumata külalised” tegemisel tõmbas niite KGB. Maaleht, 20. nov, http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/spioonifilmi-kutsumata-kulalised-tegemisel-tombas-niite-kgb.d?id=35150267 (29.09.2011).

Aldres Valdre: Pilt - (kaamera Vladimir Parvel, kunstnik Halja Klaar). Pilt on hämmastavalt hea, hr. Parveli eestiaegset kätt on tunda, kuigi liiga palju tegevust toimub pimedas. Häid sisevõtteid ja efektne langevarjurite maandumine.
Möödalaskmisi - öövõtetes ei saa sageli aru, mis ekraanil sünnib; langevarjurite kinnivõtmine on just üks selline stseen. Piirivalvuril näib kõrkjapuhmastes olevat telefon. Üldse ei räägita, mida sai ennast üles andnud Järvetist. Lääne roiskuva kapitalismi kujutus on väga ebausutav. Lennukis öeldakse langevarjuritele, et kolme minuti pärast ollakse kohal, ja hüpatakse kohe lennukist välja. Ja nõukogude tegelikkuse kujutamisest me üldse ei räägigi.
Meeldejäävaid stseene - paar ajaloolisest vaatenurgast huvitavat vaadet Tallinna kesklinnast; hingepiinades Järvet.
Eesti filmide lühitutvustusi, http://web.zone.ee/stemugram/failid/filmidetutvustus.html (29.09.2011).

Huvitavat vaatamist:

Kommentaare Eesti filmile: Kutsumata külalised [telesaade] (1994), https://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-kutsumata-kulalised  (20.11.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm