Avaleht » Filmiliigid

Veelinnurahvas (1970)

Digitaalselt taastatud 2009

Encyclopaedia Cinamatographica Gentium Fenno-ugricarum

Dokumentaalfilm Kestus: 52:00

Sisukokkuvõte

Lennart Meri režissööridebüüt jäädvustab sõnas, pildis ja muusikas soomeugri ja samojeedi rahvaste traditsioonilist kultuuri, mille keskseks motiiviks on müütiline veelind.

Kamassid. Viimane kamass Klavdia Plotnikova Sajaani mägismaalt Abalakovo külast jutustab oma lapsepõlvemälestusi. Siin Jenissei ülemjooksul arvatakse olevat soome-ugri ja samojeedi hõimude algkodu, kust algas aastatuhandeid tagasi rännutee Läänemere ja Doonau äärde. Animeeritud kaart selgitab mannerjää taganemist ja uurali hõimurahvaste liikumist, hargnemist ja laienemist selle kannul aastatuhandete vältel. 

Neenetsid. Asustuse laienedes eralduvad kagus samojeedi esivanemad, uurali aluskeelest sünnib samojeedi ja soome-ugri aluskeel, filmis osutatakse ühistele säilinud sõnatüvedele. Arktiline põdrakasvatus tekib pärast samojeedi hõimude ümberasumist tundrasse, meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Näidatakse püstkoja ehitamist ja põhjapõtrade karjatamist. Neenetsite vaimne kultuur ja eluolu, tavad ja kombed on tihedalt seotud põhjapõdraga, ka nende riided on kaunistatud nahkmosaiigiga. Jevgenia Soboleva laulab neenetsi keeles igivana laulu. 

Handid. Handide haavapalgist tahutud haabjas, väliahi ja ristnurkadega palkehitised puuduvad täiesti teiste Siberi põhjarahvaste juures. Karu on hantidel püha loom. Pärast karu mahalaskmist nülitakse tal nahk koos peaga ja pannakse tuppa nurka. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied – ta ees lauldakse ja tantsitakse mitu õhtut. Handi rituaalsetes karupeiedes võib leida jälgi “Kalevalast”, aga ka Eesti ja Soome näärisoku, jõulukaru ja toonekure mängudest. Laulab Aleksander Moldanov Kaasõmi külast

Komid. Talve tulekul lahkub komi kütt Prokopi Bogdanov kodukülast Põhja-Uurali eelmägedes mitmeks kuuks kahesaja kilomeetri kaugusele jahialale. Ta seab lumises metsas üles torupüüniseid ja lõkse, need rajad tuleb iga päev koos koeraga läbi käia, püünised üle kontrollida ja saak kokku koguda. Tal on kasutusel ka mõned vanad puulõksud, lõukad, mille levikuala ulatub ugrilaste juurest Virumaani. Ka alt põdranahaga kaetud suusad ulatuvad soome-ugri või isegi uurali aega. Kütid jutustavad metsa ja jahiga seotud kommetest ning uskumustest, seadustest ja keeldudest. 

Marid. Põllupidamises on tavapäraselt naiste õlgadel kõik tööd alates kanepi külvamisest – koristamine, lõugutamine, ketramine, kanga kudumine ja pleegitamine, rõivaste õmblemine ja kaunistamine. Niidumari rahvarõivaste tikandites on säilinud muistse hõimukuuluvuse tunnuseid. Naised teevad lauldes koos käsitööd, eeslaulja on Anna Solovjova. Niinekoorest viiskude punumine on põline meestetöö. Mari pulmad algavad päikesetõusul, rahvariietes pulmalised täidavad lauldes ja tantsides kombekohaseid tavandeid.  

Karjalased. Kõlab Nasto Remšu esitusel karjalakeelne laul. Udusel jõel liugleb paat, Äänisjärve kaljujoonistes elab aastatuhandete mälestus müütilisest veelinnust. Taipale talus Kuittijärve kaldal teeb perenaine Maria Kallio leiba, kogu pere käib koos saunas. Karjala tares leidub veel ühiseid jooni kunagise püstkojaga. Näeb ka Karjala kosjakombeid.

Isetegevuslased ja pealtvaatajad rahvakunstipeol Tallinnas 19. juulil 1970. aastal.

Märksõnad: ajalooline käsitlus | Eesti Vabariigi president | etnograafia | folkloor | handid | jahikoerad | jahikoerad peremeestega | jahimehed | jahtimine | kaevust vee võtmine | kalastamine | kamassid | kanepi töötlemine | kanga kudumine | kanga pleegitamine | karjalased | karjased | karupeied | keeleteadus | komid | kosjad | kultuuriajalugu | kultuurimälu | kultuuripärandi säilitamine | külaelanikud | kütt | lapse eest hoolitsemine | lehmakari | leiva küpsetamine | leivategu | loodushääled | looduslik eluviis | looduspildid | loodususk | loodusvaated | lõkke süütamine | lõkketuli | marid | matusekombed | müütiline aegruum | neenetsid | paadi ehitamine | paadimeister | pulmad | pulmakombed | puu langetamine | põhjapõdra hääl | põhjapõdra püüdmine | põhjapõdrad | põhjapõdrakari | põhjapõdrakasvatus | püstkoja püstitamine | rahvakombed | rahvakunst | rahvalaulik | rahvalaulu esitamine | rahvalaulu tõlkimine | rahvaränne | rituaalid | rituaalsed laulud | rituaalsed tantsud | samojeedid | saunakultuur | saunas käimine | Siberi fauna | Siberi floora | Siberi külaelu | Siberi loodus | Siberi põlisrahvad | soome-ugri keeled | soome-ugri rahvad | suuskadega jahil käimine | šamaan | šamaani loits | šamanistlik ellusuhtumine | taina sõtkumine | taluhoone | talvine mets | uskumused | Uurali keelkond | viiskude punumine | ööbimine puu all | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm