Olümpiavõitjate austamine staadionil (1936)

Isikuid

Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. 03.1908 – 17.07.1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.

Voldemar Väli (10. 01.1903 Kuressaare – 13. 02. 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest.

Ago Neo, sündinud August Neo (12. 02.1908 Vihterpalu – 19. 08.1982 Århus, Taani) oli eesti maadleja, olümpiahõbe 1936 vabamaadluse poolraskekaalus ja -pronks 1936 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus, EM-hõbe 1934 kreeka-rooma maadluse keskkaalus ja 1937 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus, EM-pronks 1935 mõlema maadlusviisi poolraskekaalus ja 1939 kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Ta oli 7-kordne Eesti meister vaba- ja 5-kordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses ning 28-kordne Eesti koondislane. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus. Elukutselt autojuht. Klubi: Tallinna “Sport”.

Nikolai Stepulov (20.03.1913 Narva – 2.01.1968 Tallinn) oli Eesti poksija. 1936. aasta Berliini olümpiamängudel võitis Nikolai Stepulov kergekaalus hõbemedali. Ta võitis 1937. aastal V Euroopa meistrivõistlustel Milanos hõbemedali.

Arnold Luhaäär (1905 Mõisaküla–1965 Tallinn) oli tõstja, 1936. aasta suveolümpiamängudel võitis ta pronksmedali. Tuli 8 korda Eesti meistriks tõstmises ja  korra kreeka-rooma maadluses.

Alfred Neuland (10. 10.1895 Valga – 16. 11. 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo.  Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo.

Martin Klein (12. 09.1884 – 11. 02.1947) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912 kreeka-rooma maadluse keskkaalus). Ta on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikema maadlusmatši võitja olümpiamängudel (11:40).

Alfred Schmidt (alates 1936. aastast Ain Sillak; 1. 05. 1898 – 5. 11. 1972) oli Eesti tõstja ja olümpiamängude medalist. Ta võitis hõbemedali 1920. aasta olümpiamängudelt Antwerpenis.

Nikolai Vekshin - 1928 Amsterdami OM-il said pronksmedalid purjepaat Tutti V klassis kuuene meeskond.

Isikuandmete allikad:
Alfred Schmidt, http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Schmidt (20.06.2011).
Eesti Olümpiakomitee. Lühike spordiajalugu, http://www.eok.ee/eesti_spordiliikumise_arengu_kronoloogia (20.06.2011).
Eesti Olümpiakomitee. Eesti sportlaste saavutused rahvusvahelistel tippvõistlustel, http://www.eok.ee/sportlased/eesti_sportlaste_saavutused_tippvoistlustel (20.06.2011).

Berliini OM 1936. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Kristjan Palusalu (*kreeka-rooma ja *vabamaadluse raskekaalus); hõbemedal - August Neo (vabamaadluse poolraskekaalus) ja Nikolai Stepulov (poksi kergekaalus); pronksmedal - August Neo (kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadluse kergekaalus), Arnold Luhaäär (tõstmise raskekaalus).

Vt ka Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 32 (1936), 2/6.