Terra Maritima (2001)

Filmist meedias

Tarmo Õuemaa: „Ago Ruusi ja Rein Kuresoo värske loodusfilm tutvustab Eesti pärandkooslusi Läänemaa kaudu, näidates, kuidas merest kerkinud maa eluga täitus.

Filmimees Ago Ruus ja looduskaitsja Rein Kuresoo seisid kevadel raske ülesande ees. Euroopa Liidu Natura 2000 loodushoiualade põhimõtteid tutvustav film tuli valada vormi, mis oleks endale ja vaatajaile huvitav. Möödunud aasta lõpul valminud 33minutine õppefilm "Terra maritima" on nii loodussõprade kui ka filmimeeste sõnul õnnestumine.

"Eesmärk oli mitte lihtsalt loodusfilm, vaid selline, mis teeks selgeks uueneva keskkonnakaitsesüsteemi," rääkis režissöör ja operaator Ago Ruus. "Päris pähkel oli teha film, mis oleks vaadatav, mitte aga koormav."

Koos Rein Kuresooga leidis Ago Ruus filmile lahenduse - Läänemaa on Natura 2000 katsemaakond Eestis. Seepärast võtsid mehed ette siinsed rannaalad. "Läänemaa on merest tõusnud. Näitame, kuidas kunagisse merepõhja tekkis kuivamaaelu ja toimivad kooslused, mis väärivad ainulaadsuse tõttu kaitset," ütles Ruus. Filmi tellinud Natura 2000 koordinaator, Matsalu looduskaitsja Aleksei Lotman oli tulemusega rahul. "Film andis küllalt ilmekalt edasi terve hulga rannikuäärseid elupaiku ja ühtlasi Natura mõtte," ütles ta. Film ei kajasta mitte üksnes keskkonnakaitset, vaid ka majandust. "Film näitab, et kaitseala ei pea kartma. Palju kooslusi on tekkinud just inimtegevuse tõttu," ütles Lotman.

Haapsalu foto- ja filmimees Eduard Laur kiitis operaatoritööd: "Lähivõtted lindudest ja loomadest on omaette klass. Nii täiuslikku loodusfilmi ei ole mulle veel ette trehvanud." Lauri sõnul mõjus film värskelt ja puhtalt. "Tundub, et filmiti ainult päikesepaistelistel päevadel, ühtegi pilve mina ei näinud," ütles ta.

"Sain filmile asju, mis teisigi kadedaks ajab," tunnistas Ruus. "Näiteks rohunepi pulmamäng rabas. Rohunepp on haruldane ja kartlik lind, pealegi toimub kõik pimedas."
Võtted kestsid kevadest sügiseni. Filmi rahastas Taani keskkonnaabi.

Ago Ruus, kes ise Matsalu kandis suvitab, tegi esimese Natura õppefilmi. Teist väntab Rein Maran. "Meie tegime filmi merest puisniiduni," ütles Ruus. "Sealt edasi sohu, rappa ja metsa läheb Maran."
Õuemaa, T. (2002). Läänemaa film tutvustab Euroopa looduskaitset. Lääne Elu, 5. veebr, lk 3.

Indrek Rohtmets: „(Õppe)filmi "Terra maritima" autorid igatahes oskavad maakera ilminguid kenasti üles leida ja teistelegi näidata, ning sealjuures veel õpetlikult pajatada, kuidas see kõik toimub. Selgub, et just too paisuv rand on üks tänuväärsemaid elupaiku suurele hulgale linnuliikidele. Üksteise seest välja kasvavad kaadrid laotavad meie ette pildirea maastikest ja loomadest-lindudest, kellest järgnevalt juttu tuleb. Ja kohe saab ka selgeks, kelle tellimusel ja miks see film on tehtud. Eesti vääriselupaigad on tähtsad kogu Euroopa ja miks mitte ka kogu maakera mastaabis ning vajavad kaitset ja hoidmist. Enne Euroopa Liiduga ühinemist tuleb meil oma kaitsealad üle vaadata ning praegune kaitsealade süsteem Euroopa vastava võrgustikuga ühitada. Film on valminud Taani riigi toel ning käsitleb meie kaitset vajavaid maastikke ja linde-loomi juba üleeuroopalise looduskaitsevõrgustiku "Natura 2000" reglementidest lähtudes. Näeme, et ka meie rannamaastikutüüpidel on oma koodnumbrid ja nende kaitsmine hakkab toimuma vastavalt tuhandete, paljudes riikides töötavate spetsialistide ühisjõududega koostatud juhenditele. Nii palju siis bürokraatiast, mida kõne all olevas filmis meenutavad vaid mainitud koodnumbrid. [---]

Rannaniidud olid kunagi pidevas kasutuses kui karja- ja heinamaad. Viimastel aastakümnetel ähvardab neid aga tõsine umbekasvamise oht, millele on viimastel aastatel vastu astutud n-ö võõrtööjõu abil. Rannaäärses roostikus müttavad Šotimaalt toodud mägiveised ja herefordid ning umbekasvamisele on kohati piir pandud. Otse filmilindilt näeme, et šoti mägiveis mälub rahuloleval moel pilliroogu, mis kõige kurjemalt rannaniitudele peale tungib. Rannaäärsetel "tõrjetöödel" osalevad ka kõik kohalikud rohusööjad, nii lambad, veised kui ka hobused. Režissöör Ago Ruus ei varja oma sümpaatiat maatõugu hobuste ja lammaste vastu ning me saame teada, et just nemad on kõige paremad rannakarjamaade pügajad-hooldajad. Näeme ka, kuidas lammaste dessant (esialgu küll paadi põhjas küljeli, jalad kammitsas) asub laiu poole teele. Seal ootab neid ees kogu suve pikkune pügamistö. [---]

Filmi kauneimad kaadrid on luhaniitudest. Rohuneppide pulmamäng ja läbi uduvanikute liikuvad põdrad sööbivad mällu.

"Terra maritima" on rahulik ja õpetlik jutustus meie ranniku vääriselupaikadest. On igati õigustatud ja vajalik, et see film jõuaks koolidesse - filmi lihtne ja loogiline käsitlus looduse mitmekesisusest ja selle hoidmisest täiendab kindlasti oluliselt lakoonilist õpikuteksti. Ja kindlasti on see ka film, mida sobib näidata loodushuvilisele väliskülalisele, kes tahab teada, mida põnevat Eestimaalt leida. Kas te näiteks teadsite enne, et Lääne-Eesti puisniidud on ühed maailma (just, maailma!) liigirikkaimad kooslused? Sealt on leitud ühelt ruutmeetrilt 76 liiki taimi!“
Rohtmets, I. (2002). Õpetlik jalutuskäik merest maale üle maailma liigirikkaimate niitude. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 118-120.

Lähemalt Euroopa Liidu looduskaitse võrgustiku Natura 2000 kohta:

Natura 2000, http://www.natura2000.envir.ee/