Teistmoodi tihane (2004)

Tekstid filmis

Rauno, 19, lastekodus 3. eluaastast
Merike, Rauno usalduskasvataja
Katrin, kasvataja
Kätrin, lastekodus 4. eluaastast
Viktooria, 18, lastekodus 5. eluaastast
Sirle, 19, lastekodus 3. eluaastast

Vastavalt Eesti seadustele peab kohalik omavalitsus andma lastekodudesse suunatud ja seal täiskasvanuks saanud noorele elamispinna.

Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse noortemajas ootab oma kodu 15 täisealist noort.

Eesti lastekodudes elab 1700 last

Autori vaatepunkt

Paljud lastekodus kasvanud on kaasa saanud ülehoolitsemise sündroomi, mis kohati väljendub õpitud abituses. Erinevus tava- ehk normaalperedes kasvanud noortest on ka see, et lastekodulapsed on palju rohkem halba kogenud. Nii enne lastekodusse sattumist kui ka - kahjuks -  lastekodus. Päris mitmel noortekodus elaval noorel oli/on probleeme narkootikumide ja alkoholiga. Paljudel on olnud tegemist politseiga. Rohkem kui pooled noortekodu elanikud ei käi tööl. Vihjamisi räägitakse prostitutsioonist. Ja kuigi lastekodulastest ligi kolmandik on kas vaimse või sotsiaalse puudega, peame meie, „normaalsed”, elama nendega kõrvuti. Püüdma neid mõista. Sellepärast me seda filmi teemegi.
Allikas: EFI andmekogu

Filmist kriitiku pilguga

Kristiina Davidjants: "Viimane analüüsitav film olevat olnud nii EDNi kui ka T. S. M-i* lemmik. Probleemsetest noortest kõnelev dokumentaalfilm pälvis kiidusõnu dokumentaalses võtmes üles võetud filmikeele tõttu. Ka avaldas välismaistele vaatajatele muljet operaatoritöö filmi alguses ning seda eriti seetõttu, et filmi algus peaks ideaalis olema oma haaravusega olulisim moment kogu filmi juures. Ning nii nagu meeldis taanlastest vaatajatele filmi algus, avaldas mõjuvat muljet ka „Teistmoodi tihase” lõpp, kus otsad jäävad lahtiseks ning paljud oletused vaataja enda oletada. Lõppsõnas avaldas T. S. M. (Tue Steen Müller) imestust filmi suure vaadatavuse üle, kuna Taanis publik „rasketel” teemadel filme vaadata ei taha ning selle tõttu ka telekanalid selliseid filme suurt ei näita. Mida muud siis öelda, et vähemalt seda muret meie eesti televaatajate ega telekanalitega pole. Tehtagu ainult häid filme, küll siis vaatajaid jätkub.“
Davidjants, K. (2005). "Eesti lood" kõrvaltvaates. EDNi direktori Tue Steen Mülleri märkmed 2. veebruaril 2005 toimunud seminaril [European Documentary Network'i direktori märkmed ja filmide analüüs]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 103-106.

* Euroopa dokumentalistika ekspert Tue Steen Müller on Taanis tegutseva EDNi (European Documentary Network) direktor. Ta on läbi viinud erinevaid koolitusi ja workshop’e üle kogu Euroopa. Kakskümmend aastat on Müller ametis olnud Taani Filmi Sihtasutuses, tegeldes seal lühi- ning dokumentaalfilmidega. 1996. aastast on Müller EDNi direktor. EDNi kuulub ligi 700 liiget üle maailma ja organisatsiooni põhieesmärk on dokumentalistikaalane infovahetus. Samuti korraldab EDN rahvusvahelisi dokumentalistika seminare ja annab välja dokumentaalfilmile pühendatud ajakirja „DOX“.