Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Tartu sõpruskond - kunsti saab igal ajal teha (2000)

Dokumentaalfilmid Kestus: 42:00

Sisukokkuvõte

Rein Raamatu dokumentaalportree Tartu sõjajärgse põlvkonna kunstnikest ja nende truudusest Pallase ideaalidele.

Kunstnikud Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires meenutavad oma õpiaega sõjaaegses Pallases Ado Vabbe, Elmar Kitse ja teiste mainekate kunstnike käe all. Valitses vaba loominguline õhkkond, luges ainult tõeline anne. Ka 1940ndate pöördeliste sündmuste ajal olid vabas demokraatlikus riigis üles kasvanud noored otsekohesed oma arvamuste väljendamisel, tekkisid ideoloogilised vastuolud ja kuigi õppejõud hoiatasid neid, algasid fabritseeritud süüdistuste põhjal vangistamised ja küüditamised. Saarts, Viires, Sooster ja mitmed teised noored kunstnikud veetsid aastaid Nõukogude vangilaagrites. 1950. aasta sügisel toimus Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis endiste Pallas õppejõudude Anton Starkopfi, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi süüdistuskoosolek. Kodanlikeks natsionalistideks ja formalistideks kuulutatud kunstnikud pidid töölt lahkuma.

Vangilaagrites vabanenuna jätkasid mitmed noored maaliõpinguid, leidsid töökoha või jätkasid vabakutselistena. Ülo Soosterist kujunes Moskvas üks sealse põrandaaluse kunsti juhtfiguure, tema mõju on tajutav ka siinse sõpruskonna loomingus. 1960. aasta sügisel toimus Tartu VIII Keskkoolis esimene ja ainus sõpruskonna ühisesinemine, kus sõnastati kirjalikult oma loomingulised põhimõtted. Tagajärg oli suur skandaal, ülekuulamised ja süüdistused. 1989 loodi Tartu Kunstiühingu maalistuudio, õpetama asusid Kaja Kärner ja Heldur Viires, kandes missioonitundlikult ateljee õhkkonnas edasi pallaslikke traditsioone. See kunstnikerühmitus on olnud eesti maalikunsti olulisemaid uuendajaid, hoides totalitaarse süsteemi kiuste eesti kunsti esteetilisi väärtusi, ühtlasi oluliselt uuendades meie kunsti keelt ja väljendusvahendeid.