Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Riigivanem II (1991)

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

Järg filmile Riigivanem I

Sisukokkuvõte

Järg Mark Soosaare filmile "Riigivanem I" jutustab Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema kuusteist aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

Arhiivikaadrid alates aastast 1939. Eesti. Euroopa. Konstantin Pätsi üks ihukaitsjatest Leopold Meos meenutab 1940. aastat ja Ždanovi visiiti Eestisse. Mälestus Pätsi vastasest viimasest ülesastumisest Kadriorus. Kõneks tuleb teema, miks Päts välismaale ei põgenenud, vaid jäi oma rahvaga. Kohtumist Ždanoviga meenutab Olga Lauristin. Evald Laasi käsitleb viimast Pätsi valitsemisaastat, mil pukki upitati Vares-Barbaruse nukuvalitsus. Pätsi elust oma Kloostrimetsa talus räägib endine aednik. Pätsi pere lähetamine Moskvasse, hiljem Ufaasse Baškiiria NKVD sisevanglasse. Presidendi lapselaps Matti Päts koos oma laste Madli ja Madisega lumises Baškiirias, meenutused vangistusest. Arhiivimaterjal suurriikide liidrite kohtumisest. Barbarossa plaan.
Julgeolekukomitee Pagari tänaval. Vladimir Pool vastab Soosaare küsimustele Pätsi Ufaast saadetud kirjade sisu kohta: mis mured tal olid, millised soovid. Pätsi soove ei rahuldatud. Pool räägib presidendi pere liikmete puhul kasutusel olnud pseudonüümidest: Starik, Boksjor, Igla... ja sellest, kuidas perekond lahutati ja presidendi lapselapsed lastekodusse saadeti. Noorem neist, Hendrik suri Ufaas ja on sinna maetud. Arhiivimaterjal: Vares-Barbaruse valitsemisaeg, saksa aeg – Litzmann, Mäe. Vladimir Pool näitab Pätsile kuulunud brauningut, mida viimati olla kasutanud Karl Vaino.

Pätsi mõtetest vangikongis Ufaas on kaustades aruanded, mis Julgeolekukomiteel olemas tänu Pätsi kongikaaslasest koputajale. Kaadrid toonasest lavastatud dokumentaalfilmist, mis räägib eesti kultuuri ja rahvamajanduse õitsengust. Matti Päts meenutab Eestisse naasmist aastal 1946 ja nõukogude propaganda mõju inimese psüühikale. Jämejala vaimuhaigla endine töötaja Maimu Sarv meenutabb 1954. aasta detsembris paariks nädalaks haiglasse toodud Konstantin Pätsi. Endine KGB töötaja, praegune Jämejala patsient ei oska vastata Soosaare küsimustele, mis juhtus Pätsiga pärast Jämejalast ära viimist. Ajaloolane Evald Laasi on seisukohal, et Eesti Vabariigi president Päts oleks pidanud Eesti vabaduse nimel võitlema viimase hingetõmbeni. Vanad inimesed püüavad vastata Soosaare küsimustele 1940. aastal lõhutud Pätsi monumendi kivide laiali tassimisest 1956. aastal. Vladimir Pool, Nõukogude Liidu salateenistuse juhtivtöötaja ei tunne endal mingit süüd. On aasta 1990 – Eesti, Läti ja Leedu kuulutavad end iseseisvateks riikideks. Vabad valimised.

Buraševo vaimuhaiglas 18. jaanuaril 1956 surnud presidendi toonane raviarst Ksenia Gusseva teadis hästi, kes oli tema patsient ja räägib oma mälestusi Pätsist. Haigla toonane meestöötaja ütleb, et ka talle antud korraldus matta see surnukeha eraldi hauda, kuna surnu olnud tähtis persoon. Soome-Ingeri koguduse jumalateenistus Pärnus. Matti Päts tuvastab Buraševos president Konstantin Pätsi oletatava haua ja toimub selle lahtikaevamine säilmete ümbermatmiseks. Buss viib Buraševost ära Konstantin Pätsi põrmu ja ümbermatmine on 21. oktoobril 1990 Tallinnas Metsakalmistul. Madli Päts analüüsib oma vaimulikutööd, käsitleb riigi ja jumalariigi ülesehitamise teemat. Konstantin Pätsi ihukaitsja Leopold Meos meenutab oma ülemuse Jämejala haiglapäevi – siis oleks president vajanud kaitset ja tuge, et inimväärselt oma viimased hetked mööda saata.