Avaleht » Filmiliigid

Riigivanem I (1991)

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

Dokumentaalfilmid Kestus: 59:09

Sisukokkuvõte

Esimene osa Mark Soosaare dokumentaalfilmist, mis räägib president Konstantin Pätsi elust ja tema rollist Eesti rahvusriigi loomisel.

Helsingi, 9. september 1990. Saabuvad USA president George Bush, Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov abikaasaga. Neid võtab vastu Soome president Mauno Koivisto abikaasaga. Mark Soosaare vestleb naisega, kel käes sinimustvalge lipuke. Soosaar jutustab tulevase presidendi sündimisest, koolipõlvest jne. Fotod ja filmilõigud arhiivist. Eesti kui Vene tsaaririigi kubermang, Baltimaade iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu. 1921. aastal valitakse Konstantin Päts Riigivanemaks. Juba enne Tartu Rahu sõlmimist olevat Lenin teatanud, et töölised niikuinii kukutavad kodanluse ja loovad Nõukogude Eesti, kes teeb Venemaaga uue rahu. 1924. aastal kukkus see läbi. Arhiivikaadrid. Välissuhtluse arendamine Rootsiga. Fotodel Pätsi talu areng Kloostrimetsas. Eduard Ole portreemaal Konstantin Pätsist. Balti riikide omavaheline suhtlus iseseisvusaastatel. Presidendi pojapoeg Matti Päts väikese poisina arhiivilindil ja reaalajas vanaisa meenutamas. Suhted Eesti ja Soome vahel. Matti Päts kohtub Soomes Ruskos hr Heikkilä ja ta kahe vennapojaga, kelle vanaisa, eduskunna saadik, oli meelitanud 1931. aastal endale Ruskosse külla Eesti ja Soome presidendid ning mõlemad istutasid 20. juulil sinna tamme. Mati Päts vaatab vanaisa istutatud tamme. Vabadussõja monument Soomes. Soome ajaloolane Seppo Zettenberg ja Matti Päts vestlevad ajaloo teemadel – Eesti ja Soome liidu loomise ideest.

Vapside teemal kõneleb Helmut Maandi, Pätsi-aegne riigikogu liige. Ta toob esile ka eestlaste igipõlise rivaalitsemise: Kaupo ja Lembitu; Hurt ja Jakobson; Päts ja Tõnisson. Metallikunstnik Tõnu Lauk räägib Pätsi ordenitest. Arhiivikaadrid iseseisvusaegsest Eestist: koolitunnid, kehakultuur, asundustalud, põlevkivi kaevandamine, Pärnu uue silla ehitus, teater Vanemuine. Räägib Konstantin Pätsi kunagine kantseleiülem, Vancouveris elav Elmar Tambek. Eesti-Poola ja Eesti-Vene suhted. 1938. aastal valitakse Päts presidendiks. Väino Kallas, raadioinsener Pärnust, meenutab lapsepõlvekohtumist Konstantin Pätsiga. Arnold Rüütel meenutab Pätsi külaskäiku Saaremaale aastal 1939. Piilide pere Hiiumaalt meenutab 1938. aasta president Pätsi visiiti. Reimo Sepp Soomest meenutab Pätsi kõnet, mida ta 13-aastasena vaatas-kuulas ja mis temas turvatunnet tekitas. Baaside leping arhiivimaterjalil. Arnold Rüütel, kes nägi vägede saabumist Saaremaale, olevat tasahilju lootnud, et tal õnnestub näha ka nende lahkumist.

Märksõnad: ajalugu | arutelu | asundustalud | baaside leping | Baltimaade iseseisvumine | dokumendile allakirjutamine | Eesti maastik | Eesti suurkujud | Eesti-Läti suhted | Eesti-Poola suhted | Eesti-Rootsi suhted | Eesti-Soome suhted | Eesti-Vene suhted | esinejad | esinemine | hobused | hobused vankritega | kaevandamine | kohvik | kohvikumiljöö | kooliõpilased | kõrged riigi- ja valitsustegelased | laevasõit | lapsed | laulmine | lennuk | lillede puistamine aukülaliste teele | Läti valitsuse liikmed | marssimised | marssivad sõjaväelased | matused | meenutamine | meri | mälestused | mälestused Konstantin Pätsist | paraadkroonika | poliitika | poliitilised läbirääkimised | poliitilised veendumused | president | rahva juubeldamine | rahvahulk  | ratsarügement | riigivanem | riigivanema külaskäigud | riikidevahelised suhted | seisukoha kaitsmine | selgitamine | sõjaväelased | talv | talvine meri | telefonisuhtlus | vandetõotused | vangla | vangla territoorium | vapsid | üliõpilasorganisatsioonid | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm