Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994 (1994)

Paldiskis ja  Pakri saartel valitsenud olukord pärast Nõukogude sõjaväe lahkumist Eestist 1994. aastal.

Õhuvaateid Eesti Põhjarannikule, Pakri poolsaarele ja maakaardil kõnealusele alale osutamist saadab kaadritagune diktoritekst. Venemaale on tähtis olnud omada Balti mere põhjarannikul sõjalist tugipunkti, Paldiski saatust on määranud tema asukoht Põhjasõjast alates. Nii ka 1939. aastal. Linn ja selle ümbrus kuulutatakse keelutsooniks, kohalikud elanikud evakueeritakse või küüditatakse. Sõjaliste objektide küllus Paldiskis ja Pakri saartel annab ettekujutuse endise militaarriigi pillavatest kulutustest. Saared olid polügooniks pommituslennukitele, Paldiskisse ehitati tuumareaktorid tuumaallveelaevade õppebaasi varustamiseks kütusega, raketibaas maa-õhk tüüpi rakettidele. 1994. aastal Vene vägede sunnitud lahkumise järel selguvad totaalse keskkonnareostuse nähud. Lekkivad torustikud, kust masuut otse maapinda imbub, pinnasekahjustused, varemetes mahajäetud sõjalised objektid, merelahte uputatud vanaraud. Kõik, mida pole olnud kasulik kaasa võtta, vedeleb maa peal ja all ja mere põhjas. Lõpukaadrites juhitakse tähelepanu Pakri poolsaare looduse omapärale – pankrannikule, liivarannale, idakalda männikutele ja loopealsetele, suurepärastele eeldustele süvasadama loomiseks – kõigele, mis tuleviku jaoks päästmist vajab.

Märksõnad: hüljatud maastikud | keelutsoon | keskkonnareostus | kivine mererand | lagastatud maastik | loodusreostus | masuudiloigud | nõukogude sõjatehnika | nõukogude sõjaväe pärand | pankrannik | pinnakahjustused | polügoon | pommitamine | rüüstamine | sadamad | surnuaed | tuumareaktor | vandalism | õlireostus | Vaata kõiki »