Avaleht » Filmiliigid

Ott kosmoses (1961)

Animafilmid Kestus: 20:55

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Oti liikumine filmis on filmitud algselt inimese peal – selleks kasutati väikest Rene Levolli, kelle isa Karl Levoll töötas Tallinnfilmis filmidirektorina ja ema oli nukufilmi animaator Evgenia Levoll.
Allikas: Rene Levoll

Ideekavand "Omad vitsad peksavad": 30.12.1960
Valmib režissööristsenaarium nukufilmile "Ott kosmoses": 30.05.1961
Võtteperiood: 25.07. - 04.12.1961
Montaaž: 05.12. - 22.12.1961
Filmi üleandmine - 22. detsember 1961
Filmi maksumus - 50 000 rubla.

Linastusluba nr MB-04988 väljastati filmile 04.01.1962. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Linastusluba nr 1081/62 väljastati filmile 31.03.1962. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: ERA.R-1707.1.678 V.Pandi kirjanduslik stsenaarium ja dokumentatsioon lühifilmile "Ott kosmoses".

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus  

V. Kruustee: Tuleb tunnistada suurt edasiminekut ja temaatika avardumist. Filmi juurtes on aga üks "aga". On ilusti näidatud, mida Ott kosmoses hädaga õppis, kuid imelikult kõlab lõpus öeldud "Nägite nüüd!". Kuidas võib näidata, et kes maakeral ei õpi, võib kosmosesse lennata ja sellega veel uhkustada.

A. Päss: Kõik Oti seiklused on kaasakiskuvad, jälgisin suure huviga. Film on õnnestunud, leidlik, teravmeelne. Kui filmi lõpp oleks parem, mitte kasvatuslikult vale, võiks anda kõrgema kategooria.

M. Talvest: Täiskasvanuile ja vanematele lastele huvitav, päris väikestele jääb palju arusaamatuks. Nii linnud kui loomad oleks võinud rääkida. Filmi lõpus jääb imelikult kõlama, et halvast õppimisest hoolimata saab sooritada kangelasteo. Ott oleks võinud uhkeldamise asemel hoopis silmad maha lüüa ja kahetseda. Nukud olid huvitavd, muusika ja režissööritöö hinnatavad.

K. Kiisk: Arutlesime operaator A. Mockus'ega, kellel on 4-aastane laps, filmi üle ning ta leidis, et sellises vanuses lastele on kõik arusaadav. Tänapäeva lastele on rakett arusaadavam kui jutud printsidest ja printsessidest. Operaator Parsi töö on väga hea - ta on kolme tehtud filmiga palju õppinud, nukud liiguvad hästi ja samas vastavalt karakterile igaüks omamoodi. Ka muusika on hea. Kunstnik on nappide vahenditega teinud kõik vajaliku väga heal tasemel.

V. Parvel: Selle nukufilmi grupi koosseisu hinnates tundub, et kui varasemalt oli režissöör Tuganov grupis kõige tugevam, siis nüüd on teised liikmed talle järele jõudnud. Operaator Pars, kunstnik Klaar ja nukujuht Levoll on teinud head tööd.

A. Saar: Minu arvates ei ole küsimus selles, kas Ott muutub, vaid kuidas see vaatajaile mõjub. Hea, et filmis on näha, mis võib juhtuda, kui oled halb.

E. Tuganov: Kõikidel oli väga raske, sest teema oli uudne ja tuli rakettide osas palju õppida. Film on mõeldud 5-8 aastastele lastele. Ott elas kosmoses läbi kõik selle, mis tal maa peal tegemata jäi.

N. Danilovitš: Filmi tegemine oli tõesti raske, kuna grupp pidi lahendama palju tehnilisi küsimusi.
Allikas: ERA.R-1707.1.744 Nukufilmi "Ott kosmoses" põhidokumentatsioon ja montaažleht.

Paljude arutlejate meelest  tundus valminud nukufilmi lõpp kasvatuslikult vale - Maale tagasi jõudnud Ott kiitleb tehtuga ning lisab uhkustades, et tehke järele. Nii muudeti peale arutelu filmi lõpp kasvatuslikumaks - Ott asub oma halbu hindeid parandama.

Operaator Heino Pars nukufilmi valmimisest

Milline film sulle operaatoritöö seisukohalt kõige põnevamaks kujunes?
Varasematest kindlasti "Ott kosmoses". Kui me selle ära lõpetasime, siis oli küll niisugune tunne, et nüüd oleme suure asjaga maha saanud. Seal oli juba päris kõvasti nuputamist. Kõik need tähtedevahelised lennud, mida me tegime läbi mitmekordsete klaaside, raketi startimised, Marsi plahvatus jpt episoodid valmisid üsna keerukate kombineeritud võtete näol. Mitmes episoodis kasutasime elavat tuld. Loominguline palang oli nii suur, et punane kukk ähvardas lakke karata, ühe grupiliikme pintsak tuli ohvriks tuua. Kui ma ei eksi, siis "Ott" oli esimene film, milles Moskva ülemused parandusi nõudsid, tegime mõningaid kärpeid. Aga see oli ühtlasi esimene film, mis tõi eesti kinole rahvusvahelise auhinna. Siinkohal tuleb meenutada Valdo Panti, kes kirjutas stsenaariumi, filmi lavastas muidugi Elbert Tuganov ja kujundas Halja Klaar, kellele see oli teine töö nukufilmis.

Filmi "Ott kosmoses" puhul märgati isegi operaatoriloomingut, tavaliselt minnakse sellest vaikides mööda. Kas võib öelda, et nukufilm valmibki kombineeritud võtete näol?
Kuidas kunagi, ent igal juhul on kombineeritud võtetel ruumilises animatsioonis väga suur osa. Käiku läheb kogu trikk-võtete arsenal. Uus ja huvitav sünnib nukufilmis tihtipeale pingsate tehniliste otsingute tulemusena ja vastupidi — tehnika areng ärgitab loomingulist fantaasiat.
/---/
Kiik, S. (1995). Vastab Heino Pars. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 3-15.  

Filmist ajakirjanduses

Heino Väli: „Kahjuks ei suuda Ott Otina siiski paljut juurde lisada varem nähtud Peetrikesele ja minategelasele filmist «Mina ja Murri». Ei taha nõustuda sellega, et meie nukufilmi kangelase­na elab ekraanil ainult too kül­laltki lamedalt nähtud poiss, kellest ei ole õiget mängukaaslast, kes tuppa tulles ei pühi jalgu ja kes sodib kooli­raamatuid ning kisub plikasid patsi­dest. /---/

Eelmistega võrreldes seadis «Ott kos­moses» oma tegijate ette hoopiski komplitseeritud tehnilisi nõudmisi, teatav osa filmi tegevusest kulgeb "kaalutuses". Filmigrupil on jätkunud rohkesti leidlikkust. Üldkokkuvõttes kosmiline tunne kosmosest jääb. Suure­pärane on värvidemäng  kosmoselaeva televiisoriekraanil  enne  kosmoselaeva maandumist Maale. Gagarini tähele­panekud on siin õnnestunult ära kasu­tatud.
Emotsionaalsemaid stseene filmis on vahest kosmoselaeva maandumine sõjajumala Marsi planeedile. Kaevi­kute, okastraadi ja kuulipilduja-punkritega  ülekülvatud planeet  verises kumas.
/---/
Vaatamata sellele, et stseenid Lõunapoolusel ja kõrbes on sellistena huvitavad ja iseenesest õnnestunud, jääb nende vajalikkus siiski küsimärgi alla. Kas poleks film sellega ainult võitnud, kui kahe maapealse episoodi asemel oleks Oti kosmoselaev maandunud veel mõnel planeedil? Humoristlik või satiiriline lähenemine ka teiste planeetide sümbolitele ei oleks vahest nõudnud üle jõu käivat fantaasiat, küll aga oleks vaataja saanud filmist mõnevõrra rikkamaid emotsioone. Puändikam oleks võinud olla ka filmi lõpp.

On ülearune ükshaaval üles lugeda uue nukufilmi kõiki õnnestumisi. Neid on palju. Õnnestumiste hulka tuleb lugeda ka H. Jürisalu kirjutatud muu­sika. See vastab hästi filmi «ultrafantastilisele» tegevusliinile. Kui varasematele  nukufilmidele on ette heidetud muusikaga liialdamist, siis vii­mases filmis mängivad kaasa ka pausid ja heliefektid. /---/

Omal käel katse­tavate õpipoistena alustanud nukufilmientusiastid on oma viimase tööga teeninud kui mitte meistri, siis sellipaberid kindlasti. Paraku kiputakse meie nukufilmile vaatama siiski veel kui mingile pisikesele ja kõrvalisele, millest täie suuga nagu ei sobi rää­kida. Selliseid eelarvamusi oleks aeg revideerida.“
Väli, H. (1962). On jõutud täismeheikka. Sirp ja Vasar, 12. jaan, lk 5.

Luule Lark: „1962. aasta sügis. Moskva Kinomajas toimub uue nõukogude dokumentaalfilmi "Tähevennad" esietendus. Rohkearvulise külalispere hulgas näeme filmikangelasi endid: nõukogude kosmonaute Andrian Nikolajevit ja Pavel Popovitšit ning nende sõpra esimest kosmonauti Juri Gagarinit. Seega neljast nõukogude lendurist, kes rajasid teed tähtede poole, puudus saalis vaid German Titov, kuid see-eest on kohal "viies kosmonaut" - eesti koolipoiss Ott! /---/

Kosmonaudid naersid südamest Oti seikluste üle. Ja kes teab, võib-olla veidi hiljem, kui kinolinale ilmusid esimesed kaadrid dokumentaalfilmist "Tähevennad", meenutasid nad oma pingerikkaid õpinguaastaid, püsivust ja suurt tahtejõudu teadmiste omandamisel.“
Lark, L. (1963). On möödunud viis  aastat [Tallinnfilmi nukufilmidest ja režissöör E. Tuganovist]. Kodumaa, 13. märts, lk 4.

Filmile tagasivaatavalt

Jaan Ruus: „Nukufilm “Ott kosmoses” kuulub eesti kino lapsepõlve, kuigi 87aastaseks elanud Elbert Tuganovil õnnestus see kosmoseseiklus lavastada küll alles neljakümneselt. See oli tema neljas film, aga sel oli suur tuntus tollases N Liidus ja rahvusvaheline läbilöök: eriauhind esimesel rahvusvahelisel kosmonautika- ja astronautikafilmide festivalil Prantsusmaal Deauville’is 1963. aastal. /---/

“Mina ei teadnud Deauville’i festivalist midagi,” meenutas Tuganov. Siis lugesin vene kuukirja “Kino” tagaküljelt värskeid uudiseid, kus öeldi, et film “Kot kosmoses” (kot = vene keeles “kass”) võitis sellel festivalil auhinna.” Järgmisel Moskvas-käigul päris Tuganov aru: “Filmi nimi on Ott ja mitte “kot”, ja tegu on Tallinnfilmi filmiga.” Auhinda talle kätte ei antud. Siis läks Tuganov kino aseministri jutule. “Selgitasin, et meie stuudio võitis auhinna ja teie ei anna seda meile kätte. Ah et nii te siis kogutegi kõigist liiduvabariikidest auhindu, hoiate neid enda käes ja kogute tunnustust. Sedasi ei lähe!”
Tänu aseministri sekkumisele sai Tuganov kätte “väga kena karika ja medali”. Nüüd on auhind Nukufilmi stuudios.“
Ruus, J. (2010). Nädala film: Kot kosmoses “Ott kosmoses”. Eesti Ekspress, 15. apr, lk 69.

Chris J. Robinson: „Sarnaselt "Peetrikese unenäoga" võib ka "Otis" näha originaalseid tegelaskujusid. Neist kõige märkimisväärsemad on hirmuäratav ühejalgne gaasimaskistatud ja automaadiga ähvardav elukas, kelle kiivri otsas seisab hari, ning hulk keerukaid ja detailseid dekoratsioone. Animatsioon on endiselt veider, kuid "Peetrikese unenäoga" võrreldes kindlasti edasi arenenud.“
Robinson, C. J. (2010). Diktaator ja demokraat [animarežissööridest Tuganovist ja Parsist]. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 40 (33-79).

Sergei Assenin: „Elbert Tuganovi loomingut ja kogu eesti multifilmi ise­loomustab juba esimestest sammudest alates pürgimine avara problemaatika, žanrite mitmekesisuse poole. Huvi muinasjutusüžeede mitmesu­guste vormide vastu, nii tra­ditsiooniliste kui ka täiesti nüüdisaegsete suhtes, ilmneb näiteks sellistes linateostes nagu «Krõll», «Metsamuinasjutt» või «Ott kosmoses». Viimane ühendas lastefilmis originaalselt fantastika ja puhtkasvatuslikud ülesanded, avades multiekraanil teravmeelselt meieaegse õppuri psühholoogia. Teosele määrati auhind kosmoseteemaliste fil­mide festivalil Prantsusmaal 1963.a. ja üleliidulisel filmi­festivalil 1964.a.“
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Kõige vanemate animafilmide DVD“ on sarja 24. DVD, ilmunud 13.03.2014. Sellel on järgmised filmid:

Kutsu Juku seiklusi (1931)
Peetrikese unenägu (1958)
Ott kosmoses (1961)
Krõll (1972)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm