Öösel (1931)

Armas Hirvonen (1896 - 1972) - eesti filmidokumentalistika üks rajajaid.

Armas Hirvonen asus 1928. aasta oktoobris tööle vastloodud Eesti Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse kinoosakonna instruktorina. Tema ülesandeks oli muu hulgas käia väljaspool Tallinna filme demonstreerimas. Kuid juba 1931. aasta aprillis öeldi talle tööleping üles ning kinoasjanduse alal kogenud tehnikamees (avaldanud 1925. aastal käsiraamatu kinomehhaanikutele) asutas juunis 1931 oma firma "Eesti Film Produktion". Firma lühiajalist olemasolu kinnitab dokumentaalselt vaid kirjaplank, mis on saadetud 17. juunil 1931 Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsusele (Paas. V., lk 171).

1905. aasta sündmustest kõnelev mängufilm "Öösel" jäi Hirvoneni filmitootmisfirma ainsaks filmiks ja ühtlasi tema ainsaks mängufilmiks, mis toodetud Eestis. Selle valmimisloost on vähe teada. Ajakirjanduse andmeil toetasid filmi rahaliselt Ado Birk, fotoäri omanik Ernst Feldt jt. Käsikirja kirjutas Endel Loide, paari 1930ndail ilmunud näidendi autor. Armas Hirvonen ise oli nii filmi lavastajaks kui operaatoriks. Filmis esinesid mõned kutselised näitlejad Töölisteatrist, sh Priit Põldroos ja Ado Hõimre (Paas, V., lk 171). Rahvalehes 2. juulil 1931 ilmunud anonüümse arvustuse teatel oli 1500 meetri pikkuse filmi teemaks "mõisnikkude ja vene sõdurite hirmuteod talupoegade ja maaharitlaste kallal" ja linateos läks maksma 4000 krooni. Samas märgitakse, et loo rohkearvuliste tegelaste seas on vaid üks varem filmis esinenud - Juhan Nõmmik, teised kõik on debütandid. Isegi kandvates osades astuvad üles inimesed, kes pole kunagi varem tegelenud näitlemisega. Rahvast mängivad filmis (massistseenides) Tallinna ümbruse talumehed. 

"Öösel" esiinastub Tartu kinos Capitol 6. oktoobril 1931, kus ta jookseb kuni 13. oktoobrini. Sama päeva filmi reklaamkuulutus Postimehes annab teada, et uudisteos on filmitud 1905. aasta ajalooliste sündmuste kohtadel ja filmis on kasutatud sündmustes osaliste meenutusi. Sissejuhatava kõnega enne seanssi esineb "1905. aasta Seltsi" juhatuse liige. Teatavasti koguti alates 1930. aastast selle seltsi ja tema sekretäri, ajaloolase Hans Kruusi õhutusel mälestusi neist sündmustest (ajendiks arvatavasti sündmuste 25. aastapäev).

Tsenseeritud film

Filmi kinnine tutvumisläbivaatus ajakirjanikele toimus Tallinna kinos Modern juba mitu kuud varem, juuni lõpus 1931. Pärast seda langes film haridusministeeriumi tsensuurikitsenduste alla. Kuna filmis oli liiga jõulisi ja tugevates värvides lavastatud tapmisstseene, mis mõjuvat "liig vapustavalt" (Rahvaleht, 1931, 2. juuli), keelati selle näitamine alaealistele ja õpilastele, mis kassatuludele mõjus kahtlemata laastavalt (noored vaatajad moodustasid tollasest kinopublikust teatavasti umbes kolmandiku). Filmiloolase Veste Paasi andmeil sai Hirvonen pärast paari koha kärpimist haridusministeeriumilt loa filmi näitamiseks alaealistele alles 1932. aastal (Paas, V., lk 172).  

Filmi vastuvõtust

Vähesed filmi kohta kirjutatud arvustused võtavad uudisteose üsna heasoovlikult vastu. Kuna "Öösel" koosneb üksikepisoodidest, mida arvustustes pole lähemalt kirjeldatud, on filmist raske üldpilti luua, kirjutab Veste Paas. Rahvalehe arvustaja (2.07.1931) peabki filmi peamiseks puuduseks seda, et selles "puudub kogu teost läbistav ülddraama", heites Hirvonenile ühtlasi ette ka liiga õudseid tapmisstseene. Samas oma kokkuvõttes väidab ta: "Kuid, võib olla, et tema film tõmbab just seepärast kino täis: vesiste filmioperettide peale kulub ära vaadata ka midagi närvepingutavamat."

Anonüümne autor Postimehes, 6.07.1931: "Ei või öelda, et selle filmiga meie filmitööstus suure sammu oleks edasi astunud, kuid tunda annab end otse silmapaistvalt kapitali vähesus, mis filmi valmistajatel kasutada olnud. On püütud nii piskuga läbi ajada kui vähegi võimalik. Lavastamiseks olevat kulutatud nelituhat krooni, mis on ka niigi pisikese filmi juures naeruväärne summa. /.../ Tehniliselt on film õnnestunud ja mõned lavastseenid on hästi tabatud. Kohati tundub isegi head mängu ja filmikunstilist leidlikkust, kuid mis puudub, see on siduv joon, mis need üksikud pildid seoks ühiseks tervikuks. Ainestik ise ei ole ju halb. 1905. a. sündmused on küllalt rikkalikuks varasalveks, kust võiks materjali ammutada kas või kolm korda pikema filmi jaoks. Kokkuvõttes võiks öelda, et töö ei ole ilmaasjata tehtud. Välismaa filmiuputuse järele kulub vahel sekka ka meie olusid kujutavat filmi, olgu ta siis kasvõi palju nõrgem. Selles mõttes tohiks sellel filmil olla teatavat minekut meie lavadel." 

Ajalehes Vaba Maa (1.07.1931) avaldatud anonüümses arvustuses märgitakse, et filmi loodetakse müüa ka Lätti ja Nõukogude Venemaale - venelastele võiks see film olla heaks agitatsiooniks suurmaaomanikkude ja tsaarivalitsuse võimude vastu.

Armas Hirvonen teeb hiljem veel kaastööd Eesti Kultuurfilmile, tema käe all valmib muuhulgas 1935. aastal vaatefilm Eestimaast "See on see maa, kus minu häll...". 1930ndate teisel poolel lahkub Hirvonen Soome. Seal valmivad tal Hella Wuolijoe teoste ainetel mängufilmid "Juuraku Hulda" ja "Niskamäe naised" (1937-1938), mis on väga menukad nii siin- kui sealpool lahte (Mang, M.). Armas Hirvoneni edasine filmograafia on aukartustäratav: aastail 1937-1950 linastub tal üle 30 filmi (www.imdb.com).

Allikad:

Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti Raamat, lk 170-173, 185.
Mang, M. (2009). Esimesed eesti kaadrid 1896-1939. KesKus, nr 6.
Film 1905. a. sündmustest (1931). Vaba maa, nr 151, 1, juuli, lk 7.
1905. a. sündmused filmis. "Eesti Filmiproduktsiooni" esikteos "Öösel" (1931). Rahvaleht, nr 76, 2. juuli, lk 3.
"Öösel. Uus film 1905. a. sündmustest (1931). Postimees, nr 179, 6. juuli, lk 1.
Kino Capitol reklaamkuulutus filmi kohta. (1931). Postimees, nr 271, 6. okt, lk 1.
Armas Hirvonen, http://www.imdb.com/name/nm0386738/ (26.11.2012).