Õhtust hommikuni (1962)

Leida Laiuse diplomifilmi algseks stsenaariumikavandiks oli Ivar Kosenkraniuse ja Valdo Pandi “Portree”, mille kolme erineva novelli ühendtegelane olnuks Stockholmis (1940.a.) elav kunstnik Karin Varend.
Töösse võeti Valdo Pandi kirjutatud osa “Inimesed pakases”, mille aluseks oli Mart Kalda novell “Õhtust hommikuni”. Laiuse filmis on veidi erinevad vaid algus ja lõpp. Film ei alga kunstnik Karin Varendi rongisõiduga läbi sõjast laastatud ja purustatud maa - rongisõitu tähistab vaid muusikataust. Lõpustseenil on teistsugine lahendus - Salme juurest lahkudes satub Karin asulatänaval saksa patrulli ette. Pärast edukalt läbitud dokumentide kontrolli ohkab Karin kergendatult, tõmbab midagi taskust ning sealt kukub lumele punaarmeelase viisnurgaga mundrinööpi. Patrull märkab seda ning kihutab koheselt asula poole. Peagi kostab kaks automaadivalangut.