Avaleht » Filmiliigid

Briljandid proletariaadi diktatuurile, I jagu (1975)

Julian Semjonovi samanimelise romaani ainetel

Mängufilmid | Põnevusfilm | Eepiline/ajalooline film Kestus: 145:05

Mälestused

Grigori Kromanov oli maksimalist, kes lähenes sügavuti juba filmi ettevalmistusperioodil ning püüdis leida võimalikult ehedaid võttekohti ja –objekte. Kolleegid, sealhulgas režiipraktikat tegevad filmi assistendid Peeter Simm, Valentin Kuik jt on värvikalt kirjeldanud, kuidas nad koos Kromanoviga jooksid mööda arhiive, raamatukogusid, muuseume, hipodroome, Moskva ja Tallinna tänavaid, leidmaks vajalikku infot ja võtteobjekte.
Lavastaja Grigori Kromanov [Koost. I. Veisaitė-Kromanova] (1995). Tallinn: Eesti Raamat.

Kromanovi põhjalikku suhtumist filmitegemisse iseloomustab järgmine seik, nähtuna läbi operaator Jüri Sillarti pilgu. Filmi jaoks otsiti taigat. Sõideti läbi kõik Eesti teadaolevad metsapõlengute kohad (metsapõleng oli filmitegijate ettekujutuses taiga atribuut). Lõpuks jäi Grigori Kromanov pidama ühel põlengul, aga sinna ei viinud ühtegi teed. Objekti oldi otsinud kaks nädalat. Seetõttu lasti sinna poolsohu ehitada 1,5 km kruusateed, mida võttegrupp naljatades Kromanovi prospektiks nimetas.
Sillart, J. (1995). Griša Paradoks. Rmt: Lavastaja Grigori Kromanov [Koost. I. Veisaitė-Kromanova]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 183.

Valentin Kuigi, tollase filmi režissööri assistendi sõnul oli tema ülesandeks filmi ettevalmistusperioodil Moskvas leida (laenata) võtete jaoks tõelisi briljante, 1920ndate aastate vaguneid ja autosid. Nädala jooksul sain palju, kuid kahjuks eitavat informatsiooni, tõdeb ta. Kuhu on küll kadunud need perekonna-aarded ja kus on need perekonnad? Kui kandsin asjade seisust ette Kromanovile, küsis ta minult mornilt: “Nüüd te mõistate, millest meie film räägib?”
Kuik, V. (1995). Praktikandi märkmed. Lavastaja Grigori Kromanov [Koost. I. Veisaitė-Kromanova]. Tallinn: Eesti Raamat, lk 176.

Võltsbriljantide ja –ehete kõrval õnnestus siiski filmida ka ehtsaid. Filmitud ehete hulgas oli üks kallimaid “Õunapuuoks”, mis oma 12 briljandiga maksis tollal 200 000 rubla.
Orav, Õ. (2003). Briljandid proletariaadi diktatuurile. Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 667.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm