Lõpp on uue algus…
Kaie Ilves: Teisipäeval, 30. augustil esilinastus Kinomajas Mart M. Mägeri lühifilm „Unenägu?“. „Unenägu?" on Eestist emigreerunud ja momendil Belgias elava Mart M. Mägeri debüüt filminduses. Ometi pole noor režissöör nii ambitsioonikas, kui arvata võiks. Uue filmi plaanid on üldjoontes küll paika pandud, kuulsus ja endale filmimaailmas nime tegemine pole aga Mardi põhieesmärk. „Pigem on filmide tegemine mulle üks elamise viise. Selle kaudu saan ma vabaneda energiast, mis minu sisse kogunenud,“ tunnistab ta ise.
Kuidas sa jõudsid selleni, et teha üks film?
See oli pikk tee. Tahaksin mitte ainult täna, vaid üldse elus teha midagi sellist, mida pole vaja sulepeast välja imeda. Kõik, mida ma teen, peab kasvama minust loomulikult välja. Et midagi endast oleks seal juures. Sel juhul on asjal värvi.
Oled sa oma debüüdiga rahul?
Ma ei tunne filmiasjandust veel nii hästi, et suudaksin oma tööd ülejäänu taustal ja enesekriitiliselt vaadelda. Aga selleni, mida tahtsin saavutada, ma ilmselt jõudsin.
Mida sa tahad oma filmiga vaatajale öelda?
Ma usun, et surma kui niisugust ei ole olemas. Kõik on lihtsalt ühest olekust teise üleminek. Ma arvan, et see teadmine aitab elus edasi minna.
Leiad sa, et alati on elus võimalik kuhugi edasi minna?
See on absoluutselt õige. Muidugi tuleb igal inimesel elus ette ääretult pessimistlikke ja ja mustades värvides hetki, aga see läheb mööda. Mina olen absoluutne optimist.
„Unenägu?“ on nüüd valmis ja vaataja ette toodud. Oled sa teinud plaane edaspidiseks?
Olen ja ei ole ka. Edaspidi tahaks teha midagi pikemat. Esialgu veel mingeid selgeid piirjooni ei ole, on detaile ja verd, aga mitte seda, mis selle ühtseks ahelaks sõlmiks.
Tahtsid kunagi lavakasse astuda. Kas näitlejaambitsioonidest oled loobunud?
Päris kategooriliselt ma seda väita ei julgeks. Võibolla kunagi hiljem, kui selleks võimalus avaneb...
Sa ei ela praegu Eestis...
Olen jah, poole jalaga Belgias. Ma arvan, et igal inimesel on hea näha elu ja kas või oma rahvust eemalseisja pilguga. Läbi selle näed ka ennast teistmoodi. Ma ei ole muidugi ennast sinna jäädavalt paika pannud. Maailmakodanikuks ma ennast ei pea, kuid samas ei saa ka väita, et mul oleks mingi väga jäik suhtumine eestlusesse.
Mis on sulle elus tähtis?
Täna me vaatasime siin minu esimest filmi, aga tegelikult ei olegi see minu elus nii oluline. Vähemalt ei ole ta pingereas esimesel kohal. Esmatähtis on ikkagi inimesena ennast täiustada ja paremaks saada. Kõik ülejäänu tuleneb juba sellest.
Kuidas sa suhtud kuulsusesse? Tahad sa, et su nimi saab tuntuks?
Ei taha. Ma arvan, et see on raske ja tekitab kõikvõimalikke lisapingeid. Ja ahvatlusi. Ei tea, kas ma olen nii tugev inimene, et suudaksin kõige sellest tuleneva vastu võidelda.
Filmitegemise kaudu ei taha ma ennast näidata, ma lihtsalt elan niimoodi. Ükskõik, mida me teeme või kuidas me oleme: meie sisse koguneb energiat. Et see ei pöörduks sinu enese vastu ega hakkaks sind hävitama, on vaja ta kuidagi välja valada, endast eemale saada. Ka sellel on oma tehnika nagu igal teiselgi asjal. Filmi tegemine on minu jaoks üks võimalus vabaneda.
Kellele on määratud sinu filmi sõnum?
Inimesed on mingis punktis kõik sarnased. Meie ei ole eestlased ja venelased ja ameeriklased, mingi inimlik punkt seob meid meid kõiki. Ma arvan, et minu film peaks olema kõikidele mõistetav. Ma ei pea seda elitaarseks kunstiks.
Ilves, K. (1994). Mart M. Mäger: “Filmitegemine on minu jaoks elamise viis”. Õhtuleht, 1. sept, lk 8.
"When a man picks a flower, he is death for the flower... Love between man and woman is like a flower... A dream doesn't exist... The End is just the beginning..."
http://ftvdb.bfi.org.uk/sift/title/545944?view=synopsis
Vaata lisainfot selle filmi kohta