Tuulevaikus (1970)

Tallinnfilmi annotatsioon

Einar Maasik, kes filmi käsikirja aluseks võttis oma jutustuse "Tuisu Taavi seitse päeva", viib meid järve äärde, kus tubliks tööks on vajalik tubli tuul ja kus tuulevaikus tähendab seisakut, ootamist ja ka järelemõtlemist oma elu ja tegemiste üle.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 494.

Filmi vastuvõtust

Film "Tuulevaikus" on Einar Maasiku 1965. aastal romaanivõistlusel auhinnatud teose "Tuisu Taavi seitse päeva" ekraniseering. Filmistsenaariumi kirjutas kirjanik ise ja koostöö režissöör Veljo Käsperiga oli Einar Maasiku enda sõnutsi väga meeldiv.

Vaatamata sellele, et nii romaani kui ka stsenaariumi autor Einar Maasik jäi filmiga üldiselt rahule, ei jaganud seda arvamust kriitikud ja ka publiku rohkust polnud kinodes märgata. Et tegemist on ekraniseeringuga, siis ei pääsenud ka see film  tavapärastest võrdlustest algallikaga, käesoleval juhul romaaniga "Tuisu Taavi seitse päeva". Leiti, et „Tuulevaikuses“ ei leidu enam maasiklikku realismi, rässakat ja aeglast kalurinoorukit, naiskujusid jm.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 494-495.

Üsna üksmeelselt kiideti Taavi osatäitjat Lembit Ulfsakit, kuigi romaani Taaviga oli tal vähe ühist.

Elem Treier: „Lembit Ulfsaki Taavi on peen konkreetne karakter konkreetses miljöös – veenev, orgaaniline ja sarmikas. Me läheme peategelasega algusest lõpuni kaasa. L. Ulfsak tuleb, näeb, võidab. Kui puuduks L. Ulfsak, oleks film arvatavasti palju vaesem.
Treier, E. (1971). Tuulevaikuseta. Õhtuleht, 7. jaan.