Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Nõmme (1999)

Sisukokkuvõte

Nõmme linnaosa valitsuse tellimusel valminud ülevaatefilm kunagisest iseseisvast aedlinnast Nõmmest.

1873. aastal Jälgimäe mõisa peremehe Nikolai von Glehni välja antud esimese suvilakrundi ümbruses arenes esialgu suvitus- ja väljasõidukoht, aastatepikku kujunes Nõmmest iseseisev linnaosa. Linnaosa vanema Värner Lootsmanni sõnul on Nõmme alati olnud prestiižne elamurajoon, siia on oma kodu rajanud mitmed kultuuritegelased ja teadlased, kelle vaimne potentsiaal ja kultuurilembus on kujundanud kohalikku vaimset elukeskkonda. Aastate jooksul on mitmed tuntud arhitektid saanud oma projektidega kaasa rääkida Nõmme linna kujundamisel, ehitanud siia silmapaistvaid hooneid. Järeltulijate ülesandeks on seda hoida ja kaitsta.

Ajaloolane Leho Lõhmus annab ülevaate von Glehni püstitatud rajatistest, haridusosakonna juhataja Ene Hinnoki vaatluse all on lasteaiad ja haridusvõrk, pidulikult asetatakse Nõmme Gümnaasiumi hoone juurdeehituse nurgakivi. Nõmme haigla peaarst Peep Põdder tutvustab haigla uut aparatuuri, näitab palateid, kööki jm ruume. Viimaste aastatega on hoogustunud siinsete elanike traditsiooniliselt aktiivne seltsitegevus, tegutsevad vanurite käsitöö- ja võimlemisringid, sotsiaalhoolekande parandamiseks ehitatakse uut maja. Nõmme Kultuurikeskuses toimuvad mitmesugused laste ja täiskasvanute üritused. Hästi hoolitsetud kultuuripärandi hulka kuuluvad Underi ja Tuglase majamuuseum ning Kristjan Raua kodumaja, Hiiu-Rahu ja Rahumäe kalmistu, kuhu on sängitatud mitmeid silmapaistvaid ühiskonna- ja kultuuritegelasi.

1936. a. avatud rahva seas väga populaarsed Mustamäe välibasseinid lagunesid nõukogude ajal, kuid nüüd on Spordikeskuse territoorium hooldatud, toimuvad spordi- ja kultuuriüritused. Mustamäe nõlval asuv suusahüppetorn ja suusarajad pakuvad erinevaid võimalusi talispordi harrastajaile, parajasti toimuvad noorte kahevõistlejate suusahüpped ning jooksuvõistlused.
Nõmme tekkimisel oli oluline osa raudteel: 1924. a. võeti siin vastu Baltikumi esimest elektrirongi, pidev rongiliiklus võimaldas nõmmelastel hõlpsamini Tallinnas tööl käia. 1999 avab Nõmme uus linnaosa valitseja Vilja Savisaar jaamahoone taastatud puidust varikatuse. Rahvarohke on üle saja aasta tegutsenud turg, antakse ülevaade ka linna ettevõtlusest, teedest ja liiklusest. Linnas on mitmeid parke ja palju rohelust, koduomanikud on rajanud kauneid iluaedu. Nõmme suurimateks probleemideks on omanikele tagastatud majade üürnikele elamispinna leidmine, Pääsküla prügimägi, keskkonda sobimatud barakid ning see, et Nõmme maksab ülekohtuselt Tallinna eelarvesse rohkem kui tagasi saab. Siit idaneb mõte taastada Nõmme staatus iseseisva linnana. Filmijutustust täiendavad mustvalged fotod Nõmme ajaloost.