Avaleht » Filmiliigid

Tavatu lugu (1973)

Mängufilmid | Draama | Kriminaalfilm Kestus: 75:03

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Filmis kujutatakse üht ebaharilikku juhtumit uurimispraktikas, kus tütarlaps tunnistab end süüdi kuriteos, mida ta tegelikult ei ole toime pannud. Noor uurija analüüsib põhjusi, miks ta seda tegi, võtab vaatluse alla need ebaõiged nähtused ja isikud, kes seda soodustasid ning tütarlapse väära suhtumise ellu.
Tallinnfilm, http://www.tallinnfilm.ee/index.php?page=117&product_id=186&action=show_product_details (7.06.2012).

"Tavatu lugu" on Kalju Komissarovi kolmas ja viimane film.
Elga Terasmägi oli filmivõtete ajal Tallinna 1. Keskkooli (nüüdne Gustav Adolfi gümnaasium) õpilane.

Filmi retseptsioonist

"Mitte ükski seitsmekümnendate aastate filmidest ei põhjustanud vist nii tormilisi vaidlusi kui „Tavatu lugu“. Ühed kriitikud võtsid /---/ filmi vaimustusega vastu, teised läksid režissöörile vihaselt kallale. Mõlemaid seisukohti ühendas kirglik soov näha ometi ükskord eesti ekraanil tõetruud kaasaegset.

Eesti filmistuudio 1970ndate noorsoofilmides olid stsenaarium ja režissöörikontseptsioon kõigiti „orgaanilises“ kooskõlas: stsenaristide möödalaskmised olid samaväärsed režissööri möödalaskmistega esitatava kirjandusliku ainese mõtestamisel. Seetõttu ei kujutanud nende aastate filmide kriitiline analüüs endast sugugi mitte vasturääkivate arvamuste voolu. „Tavatu loo“ linaletulek põhjustas aga kriitikaleeris täieliku kaose. Mõõgad ristusid peategelase hindamisel – kõrvuti Epp-Kai süüdistamisega debiilsuses astuti välja tema kaitseks. Pakuti koguni välja võimalikke konflikti arengu variante. Niisugune arvamuste vastandlikkus seletub vastuoluga stsenaariumi ning režissööri kunstniku- ja kodanikupositsiooni vahel. Käärid olid selles, et stsenaarium pakkus peategelaseks Epp-Kai, ülinaiivse tüdruku, samal ajal kui Komissarovi kodaniku- ja publitsistipositsioon nõudis sootuks teistsugust kangelast, kellele see koorem jõukohane oleks olnud. Too oli muide siinsamas stsenaariumis olemas. Kuskil päris kõrval vilksatas pikajuukseline poiss, silmad täis meeletu vapruse ja alatu arguse segu. Nimelt teda oleks tulnud jälgida, seda poissi, kelle pärast Epp-Kai astub oma mitte just kangelasliku sammu. Nimelt t e m a vanematega tulnuks vestelda, t e m a õpetajatega kohtuda, t e m a sõpru ära kuulata.

Kangelase vahetamisest tulenesid kõiksugu arusaamatused, kriitiliste traktaatide ja ettepanekute mitmekesisus. Kuna režissöörikontseptsioonile vajalik kangelane jäi tagaplaanile, stsenaariumi kangelanna aga ei suutnud oma õblukestel õlgadel kanda tema peale pandud sotsiaalseid ülesandeid, siis jäi filmis kõige enam kõlama Komissarovi kehastatud noore uurija hääl. Tõsi küll, noor uurija ei pääsenud pseudokangelanna eest tuuleveskitega võitleva Don Quijote joontest.

1970. aastate filmidest, mis nii või teisiti olid pühendatud noortele inimestele, teenis ehk Komissarovi „Tavatu lugu“ kõige rohkem etteheiteid. Tundub aga siiski, et vaatamata kõigile neile ebaõnnestumistele, mis olid iseloomulikud ka teistele Tallinnfilmi mängufilmidele, elasid „Tavatu loo“ tegelased s o t s i a a l s e t e probleemide maailmas. See on aktiivsete otsingute ja ärksa südametunnistuse maailm. V. Käsperi edukatele inimestele saadeti nende inimliku olemuse kontrollimiseks kaela loodusõnnetusi („Tuulevaikus“), provotseeriti liiklusõnnetusi („Aeg elada, aeg armastada“), korraldati fantastilisi ekskursse minevikku („Väike reekviem suupillile“), Komissarovi filmi tegelastel jätkus oma probleeme. Ja kes teab, kui „Tavatu loo“ autoritel õnnestunuks valida õige peategelane, oleksime võinud ehk eesti filmi noore kangelase biograafiat hakata kirja panema juba tookord, 1973. aastal."
Kaat, M. (1987). Ideaalmaastik ehk tuulevaikus. (Noor kangelane 70.-80. aastate eesti filmis.). Vikerkaar, nr 2, lk 44.

Filmi helindamine

Epp-Kai (Elga Terasmägi) - hääl: Ivi Lepik
Klassiorganisaator (Linnar Priimägi) - hääl: Juhan Viiding
Arvo (Jüri Vlassov) - hääl: Lembit Ulfsak
Isa (Rene Rekand) - hääl: Oskar Liigand
Puhvetipidaja kohvikus (Signe Johanson) - hääl: Astrid Lepa
Puhvetipidaja õllebaaris (Astrid Arak) - hääl: Asta Lott

Võttepaigad

Riia paviljon

Uurija korter, prokuröri kabinet, arstikabinet, haiglapalat, ülekuulamisruum, Epp-Kai kamber

Riia, interjöör

Vangla koridor
Natuur: vanglakoridor

Sigulda (Läti)

Natuur: sild

Tallinn

Natuur: turg, garaaži juures, garaaž – tulekahi, maastik, linn
Interjöör: uurija kabinet, vangla valvetuba, õllebaar, kohvikus, trepp, kino, klubi, fotorobot

Pärnu

Natuur: varitsuspaik, kuur ja mereäär, tänav, tänav öösel, miilitsaosakonna ümbrus, kooli spordiväljak, Epp-Kai majakompleks, kohvik, mets, lapsed, liivakarjäär, lennuk

Interjöör: kaubamaja, lasketiir, sovhoosi direktori kabinet, miilitsaosakonna koridor ja passilaud, proloogi korter, Epp-Kai maja


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm