Impressioonid 950-aastasest Tartust.
Vaino Vahing jalutab Tartus ja mõtiskleb oma kodulinna üle. Verneri kohvikus kohtub ta Jüri Arrakuga, kes asutab end Tallinnasse sõitma, kuigi Vahing keelitab sõpra Tartusse jääma. Vahing otsustab üksi läbi linna kõndida, tema pilk fikseerib vaikse kõrvaltvaatajana linna hingamist ja elu. Silme eest libisevad mööda pildid ja hetked: supilinna salasopid, mees koeraga, tüdruk aknal, esmaskursuslaste rebaseks löömine, Toomemägi oma ajalooliste hoonetega, ülikooli lõpuaktus, õndsaksaamisest unistav Vanapagan Vanemuise laval, inimese sünd ja surm. Filmi lõpus saavad sõna Tartu vaimu esindajad. Harald Keres kõneleb Tartu vaimust, mis on mõneti säilinud ka tänapäevani. Kaarel Ird Toomemäel suhtub aga Tartu vaimu irooniliselt. Juri Lotman arutleb Tartu Ülikooli teaduspotentsiaali üle. Harald Haberman leiab, et Tartu vajab laiemat haaret, suuremat sügavust ja teravamat pilku tuleviku jaoks. Indrek Toome soovib Tartule tervete inimsuhete ja kodurahu vaimu ning unistab linnast, kus elaksid kultuursed, asjalikud inimesed, kes säilitaksid vanad traditsioonid. Ajaloolised foto- ja filmikaadrid Tartust ja linnaga seotud paikadest ning sündmustest.
Vaata lisainfot selle filmi kohta