Filmiüliõpilaste grupitööna valminud poeetiline lühifilm kaotusvalust ja igatsusest, edasi elamise vajadusest.
Vanamemm (Saale Aun) on kaotanud oma poja, kelle pilti ta öökapil hoiab ning keda ta väga igatseb. Memm ei suuda üle saada kaotusvalust ja hakkab mõistust kaotama. Teda püüavad aidata noormehed (Jass Seljamaa ja Mats Sonn), kes memme tädiks kutsuvad ja kes usuvad loodusmaagiasse, millega loodavad tädi raputada ja ravida.
Sõit läbi lummava looduse maamajja, metsaandide söömine, jalutuskäigud metsa, puude puudutamine, vetteminek - tekibki lootus, et see ravib memme. Maagilise ohverduse kujutamine mõjub aga painavalt, lõpuks leitakse tegelik lahendus vaevale.
Vaata lisainfot selle filmi kohta