Avaleht » Filmiliigid

Me ise peolised (1972)

Dokumentaalfilm Kestus: 18:17

Huviinfo

Tootmisperiood

13.06.1972 - 25.08.1972

Linastusluba

28.09.1972 - ENSV Riiklik Kinematograafia Komitee lubab laiekraanilist dokumentaalfilmi "Me ise peolised" demonstreerida kogu ENSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1975.

22.02.1973 - NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee lubab laiekraanilist dokumentaalfilmi "Me ise peolised" demonstreerida kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 1.07.1975.

Venekeelse diktoriteksti autor on M. Išov.

Allikas: Eesti Filmiarhiivi filmikaust nr 2238.

Filmist toonases ajakirjanduses

Uno Heinapuu: „Mööda maanteed vuravad kaskedega ehitud autod Tallinna poole. Narva Sõpruse sillal liigutakse läände. Väinameri rõkkab laulust: noored saarlased ja hiidlased sõidavad suurele maale koolinoorte laulu- ja tantsupidule. Balti jaam võtab vastu tartlasi, võrulasi, külaliskoore Venemaalt, Ukrainast .. Ja lõpuks on tuhanded lauljad- tantsijad kogunenud laululava võlvkaare alla, Komsomoli-nim. staadionile. Helikopterilt vaatab kaamera tühjadele laululavadele Rakveres, Tartus, Intsikurmus, Haapsalus . . . Kõik on kogunenud pealinna. Siin peavad vabariigi koolinoored oma laulu ja tantsupidu, tähistavad pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäeva. Suure koori laulukunsti, tuhandete rahvatantsuoskust, aga ka peorõõmu ja säravaid silmi tahavad laulupeol tabada stsenarist Lembit Lauri, režissöör Ülo Tambek ja operaator Mati Kask.“ 
Heinapuu, U. (1972). "Tallinnfilmi" dokumentalistide juures. Sirp ja Vasar, 16. juuni.

Arvamusi laulupeofilmidest

Sirp ja Vasar, 28.11.1975: „9. detsembril peetakse Eesti Kinematografistide Liidu ja Heliloojate Liidu juhatuse ühine pleenum, mis on pühendatud eesti muusikafilmide probleemidele. Pleenumil tulevad vaatluse alla ka viimase aastakümne laulupeofilmid. Toimetus pöördus mitme helilooja ja kinematografisti poole küsimusega:
Kuidas te hindate viimastele laulupidudele pühendatud filme, kas neile on midagi ette heita, milles on nende voorused või puudused?“

Küsimusele vastasid Hugo Lepnurm, Arvo Pärt, Boris Kõrver, Aarne Männik, Enn Vetemaa, Leida Laius, Jaan Rääts, Villem Reiman ja Heino Pars. Hinnangud olid kriitilised, üsna üksmeelselt leiti, et neis filmides (kui ehk Jüri Müüri „Leelo“ välja arvata) jääb laulupeo vaim tabamata ja meeleolu edasi andmata.

Heino Pars: „Kui dokument, et näidata külalisele välismaalt, — jah, aga kui elamuslik sündmus — see on juba küsitav. Kas suudab film midagi sündmusele juurde anda? Vaevalt, Kunagi tehti neid filme nii külmalt kui vähegi võimalik. Pärastpoole (nagu „Leelos“) oli juba nagu rohkem tuuma. Muidugi, film taastab, tuletab meelde palju, aga rohkem sellele, kes kõike juba ise teab. Väga hale on helikvaliteet, eriti kooride puhul ja värvilindil. See on ka üks põhjusi, miks laulupeofilmid mõjule ei pääse.“

Arvamusi laulupeofilmidest (1975). Sirp ja Vasar, 28. nov, lk 11.  

Täpsemalt Eesti NSV koolinoorte III laulu- ja tantsupeost:

III NOORTE LAULUPIDU      http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iii-noorte-laulupidu/  (29.05.2015)
III NOORTE TANTSUPIDU   http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iii-noorte-tantsupidu/ (29.05.2015)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm