Avaleht » Filmiliigid

Suvi (1976)

Digitaalselt taastatud programmi Eesti Film 100 raames aastatel 2011

Oskar Lutsu jutustuste "Suvi" ja "Tootsi pulm" ainetel

Mängufilm | Komöödiafilm Kestus: 80:34

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Filmi aluseks on O. Lutsus jutustused "Suvi" ja "Tootsi pulm". Ühtlasi on see järjeks filmile "Kevade", mille kesksete tegelaste edasist käekäiku jälgitakse. O. Lutsu süžeekäikude säilitamise kõrval peetakse filmis oluliselt silmas ainulaadset lutsulikku esitamisviisi, tema huumori erikvaliteeti - võluv-mõnusat tonaalsust, kus sotsiaalne tundlikkus, eetiline diskreetsus ja pieteet välistavad nalja nalja pärast. Minevikulises, käesoleva sajandi alguskümnendite elu- ja olulaadi peegeldamises, täpsemalt küla ja aleviku elumentaliteedi edasiandmisel lähtutakse seega sümpaatsetest kangelastest, kellega me oleme pärilikult seotud. Et tegemist on "Kevade" järjefilmiga, siis on kaastegevad samad kangelased ja osatäitjad, kes "Kevade"-east on parasjagu sirgunud "Suve"-ealisteks. Minevikulise elu- ja olulaadi kujutamisel lähtutakse tänase päeva ideelis-kunstilistest töödest. Nimelt kannab ideelis-kunstilist kreedot oluliselt Apteeker, eriti tema pulmakõne, kus kutsutakse noori julgesti elama, elu armastama ja optimistlikult paremale homsele vastu minema. Teoinimeste päralt on ju alati olnud tulevik.
(Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 728)

"Tänu Arvo Kruusemendile võib Eesti filmilugu uhkustada täiesti pretsedenditu triloogiaga "Kevade", "Suvi", "Sügis". Siin põimuvad elu ja kunst kõige otsesemal moel, sest samad näitlejad-tegelased vananevad koos sündmustikuga, mängides oma tegelaskuju ka vanemas eas. Teist sellist triloogiat Eesti filmiloos pole ega ole keegi osanud ka maailmast midagi sama väärset võrdluseks kõrvale tuua." Koppel, A. (2010). Kevade. Suvi. Sügis: Arvo Kruusemendi filmid. Tallinn: Kadmirell, lk 187.

Näitlejate valiku osas leidis osa toimetuskolleegiumi liikmeid, et pole vaja jätkata samade tegelastega, kes mängisid "Kevades". Kuid Arvo Kruusement jäi endale kindlaks ja lõpuks jäi näitlejate koosseis samaks, mis "Kevades". Näitlejate proovides esinevad ka Merle Talvik Teele, Lembit Peterson Tootsi ja ja Urmas Kibuspuu Kiire osas.
Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiivi Tallinnfilmi fondi R-1707 nimistu 1 säilik 1520.

Filmi "Suvi" saamislugu

Arvo Kruusemendi ettepanekul tellitakse Paul-Eerik Rummolt stsenaarium Oskar Lutsu jutustuste "Suvi" ja "Tootsi pulm" järgi.

30.12.1974 – Tallinnfilmi toimetuskolleegium tutvub stsenaariumi "Suvi" esimese variandiga ja otsustab: "Võtta vastu stsenaariumi "Suvi" esimene variant, määrata stsenaariumi teise variandi esitamise tähtajaks 20. jaanuar 1975 ja maksta autorile lepinguline 10% honoraritasust."

27.01.1975 – Tallinnfilmi kunstinõukogu arutab stsenaariumi. Peatoimetaja Lembit Remmelgas toetab Arvo Kruusemendi veendumust, et "Suvi" tuleb teha samade osatäitjatega, kes mängisid "Kevades", kuid leiab ka, et filmis tuleb kasutada tsitaate "Kevadest". Filmi peakirjaks jääb "Tootsi pulm". Tagantjärele kahetseb Arvo Kruusement "Kevade" tagasivaatelõikude kasutamist, kuna need lõhuvad filmi dünaamika.

27.03.975 – saabub kiri Moskva Riiklikust Kinokomiteest, milles tunnustatakse "Suve" stsenaariumi professionaalset taset, kuid nõutakse ka muudatusi.

22.04.1975 – toimetuskolleegium arutab filmi "Aeg läheb, aga õnn ei kao" režiistsenaariumi. Pealkirja muutusele pole selgitust. Vaatamata mitmesugustele märkustele otsustatakse esitada režiistsenaarium Riiklikule Kinokomiteele kinnitamiseks.

28.04.1975 – saabub Goskino kinnitus režiistsenaariumile.

17.06.1975 – kunstinõukogu arutab lavastusprojekte, näitlejaproove, kostüümikavandeid ja dekoratsioonieskiise. Kuna neli kunstinõukogu liiget ei ole lavastusprojekti lugenud, siis koosolek katkestatakse.

19.06.1975 – kunstinõukogu koosolek jätkub. Otsustatakse kinnitada lavastusprojekt, kuid töö käigus arvestada kunstinõukogu aruteludel tehtud märkusi. Soovitada noorte osadesse "Kevade" tegelasi.

28.11.1975 – Tallinnfilmi direktori Nikolai Danilovitši kiri Eesti NSV Riikliku Kinematografistide Komitee esimehele Felix Liivikule, milles palutakse kinnitada Eesti NSVs filmi nimetuseks "Suvi". Hiljem sai see siiski ka venekeelse filmi pealkirjaks.

1.04-3.09.1975 – võtteperiood; talvised stseenid filmiti hiljem juurde; ebakvaliteetse filmilindi tõttu tekkis rohkelt praaki ja tuli teha palju ümbervõtteid.  
4.03.1976 – Tallinnfilmi kunstinõukogu arutab filmi "Suvi" läbivaatust. Otsustatakse esitada mängufilm "Suvi" teise tasustamiskategooria saamiseks.

4.05.1975 - 31.07. 1975 - ettevalmistusperiood
1.07.1975 - 1.12. 1975;  2.12.1975 - 3.03.1976 - võtteperiood
2.12.1975 - 3.03.1976 - montaaži- ja helindusperiood
10.05.1976 – mängufilmi "Suvi" esilinastus Tallinnas.
ERA R-1707.1.1520, R-1707.1525-1526.
Tiraaž seisuga 20.05.1980 - 224 koopiat (35mm).
 Mängufilmide tiraažid. (1980). Tallinnfilmi filmograafia 1979. Tallinn, lk 64.
Restaureeritud film "Suvi" esilinastus  10.11.2011 kell 17.30 kinos Artis, Tallinn

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Suvi“ on filmiklassika-sarja 15. film, ilmunud 28.07.2012.

Huvitavat vaatamist lisaks:

Telesaade "Kaadris: Suvi" (2012), http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=127208

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm