Surmatants (1991)

Tõnu Virve esimene täispikk mängufilm režissöörina on fragmentaarium, mis inspireeritud Lübecki meistri Bernt Notke maalist „Surmatants“ ja selle kunstiteose oletatavast Tallinnasse jõudmisest.

Bernt Notke (Evald Hermaküla) on valmis saanud Lübecki rae tellitud Surmatantsu ja tal on sündinud tütar. Talle tuleb palju tellimusi, ka Tallinnast. Kümme aastat hiljem valmibki siin Püha Vaimu kiriku altar, kuid Notke tütar Anneke (Piret Kalda) on haigestunud. Noor tallinlane Michel Sittow (Margus Varusk) tahaks Notke juures õppida, kuid kunstnik Hermen Rode (Mikk Mikiver) laidab selle mõtte maha ja soovitab Brügge meistrit Hans Memlingit. Seal meistriks saanud, viib Micheli (Peeter Volkonski) tee Hispaaniasse, õuekunstnikuks. Kui tema Madriidis Isabel Katolikut (Kaie Mihkelson) maalib, tuleb Tallinna raehärradelt Lübeckisse kiri sooviga Notkelt Surmatantsu tellida. Meistril on raske aeg - tütar ja naine haiged, sellid logelevad, ainult Schiekel Kalt (Sulev Luik) maalib. Annekese surres palub Notke Kalti, et see lõpetaks Surmatantsu Tallinnas. Kalt jõuab Tallinna ühel ajal Michel Sittowiga, kes naaseb Hispaaniast puupaljana ja asub võõrasisa Diederek von Katwijkiga (Raivo Trass) oma jõuka ema päranduse pärast kohut käima. Tallinna kohtus ta edu ei saavuta, kuid leiab kauni kingsepatütre Marta (Kärt Tomingas) ja abiellub. Nende õnne võtab katk. Kalt palub, et Michel lõpetaks Surmatantsu, kuid Michel ei nõustu ja naaseb Euroopasse, kus kohtub noore Tizianiga. Saksamaal on Martin Luther katoliku kiriku vastu tõusnud ja Sittow läheb reformatsiooniga kaasa. Kirikuid rüüstatakse, maailm hullub, aga oma hulluseski kiidab Jumalat.                

Märksõnad: alasti mees | ekstsentriline naiskunstnik | haige laps | kahe aja piiril | katk | keskaegne linnakeskkond | kingsepp | kirik | kuninganna | linnapea | meister | miraakel | narr | needus | palvetamine | patukahetsus | pidu | puunikerdaja | raehärrad | raekoda | reformatsioon | rotid | sellid | surm | õnnistamine | õukond | Vaata kõiki »