Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmimise ajakava

Ettevalmistusperiood 5.05.2003 - 21.07.2003.
Võtteperiood 21.07 -28.08.2003
Järeltootmine september 2003 - veebruar 2004.
EFSA infokogu.

Osatäitjad

Noori filmivõteteks käidi otsimas üle riigi, külastati peaaegu kõiki maakondi, voorud toimusid 13 eri kohas alates 2. veebruarist kuni kuu lõpuni. Umbes 300 noort valiti välja nendel piirkondlikel voorudel, ligi 200 noort veel lisaks tuli kooliteatrite kaudu. Osa võttis konkurssidest 2300 noort, kelle hulgast valiti 15 peaosalist ja ülejäänud ligi 500 mängisid massistseenides. Osavõtjate vanusepiirang oli 15-21 eluaastat, lõplikult selgusid nimed 15. märtsiks 2003.
"Sigade revolutsiooni" tegemine Kanal 2-s (2003). Linnaleht: Tallinn, nr 49, 12. dets, lk B6.

Filmivõtted

Filmivõtted toimusid 21. juulist 17. augustini 2003 Valgamaal Otepää lähistel Vidrike külas. Võttepaikadeks olid veel Hummuli, Otepää, Motell Hundu ja Sõmera hooldekodu.
EFSA infokogu.

Võtete ajal elas telklaagris 300 noort, kellele augusti algul lisandus veel 200 inimest massistseenideks. 15 hektari suurune suletud territooriumiga filmimisplats oli kinnine ala, mida valvasid turvamehed. Et omaaegsesse olustikku sisse elada, oli laagrist keelatud lahkuda, osalejaid võidi vaid külastada. Elati telkides, võtete ajal olid keelatud mobiiltelefonid. Filmis osalenud hobune Relli oli pärit Vidrike Tallidest.
"Sigade revolutsiooni" tegemine Kanal 2-s (2003). Linnaleht: Tallinn, nr 49, 12. dets, lk B6.

Filmi olustiku ajastukohaseks muutmiseks korraldati üle Eesti 1980ndatest pärit asjade kogumiskampaania. Koguti märke, vimpleid, spordikotte, dresse, tenniseid, mütse, telke jms. Soovi korral sai annetaja eseme peale võtete lõppu tagasi.
Film ootab endiselt esemeid (2003). Sakala, 18. juuli, lk 3.

Film kinolinal

Filmi treiler pikkusega 1'30'' valmis 25.11.2003 ning läks näitamisele Pimedate Ööde Festivalile (PÖFF) 8.12.2003. Film esilinastus Sakala keskuses 18. märtsil 2004.
Filmi kogumaksumus: 697 171€.
Aastatel 2004-2006 osales film enam kui kahekümnel festivalil, millest Moskva Rahvusvahelisel Filmifestivalil 2004. aastal saadi žürii eripreemia Silver Saint George.

Režissöörid oma filmist

•  "Sigade revolutsioon" on noortefilm täiskasvanuks saamise probleemidest, mässust ja armastusest. Igas ühiskonnas kehtivad teatud reeglid, mille vastu noored protesteerivad, "Sigade revolutsiooni" puhul on selleks valitud äärmuslik ajastu -1980ndad aastad Nôukogude Eestis. Siiski, teema on suunatud tänapäeva noortele, sest mäss on osa iga noore inimese elust.
•   Kuigi EÕM kui organisatsioon oma idee järgi pidi kinnitama noortes kommunistlikku ühiselu- ja tööprintsiipi, sai murdeealiste noorte malevaelu Eesti NSVs pigem protestimõtte taimelavaks. Elades kommuunilaadses koosluses, panevad lapsed ühiselt kokku oma elu- ja maailmatunnetuse mosaiiki.
•   Me oleme elanud sellel veidral ajal, kuid oleme korrigeerinud oma mälu, püüame alateadlikult unustada seda tunnetust, mida kirjeldab sel ajal käibel olnud väljend "hõllanduse aeg". Idealism, ühtsustunne, unistused, mis valdasid kogu ühiskonda - see oli hetk, mil kogu ühiskond oli justkui puberteediealine laps.
Meie film on kui aken puberteeti, läbi mille saavad üksteist piiluda praegused ja toonased noored.
•   Igal aastal 60 000 armumist, 60 000 kaotatud süütust, 100 000 ärajoodud pudelit kolhoosiveini, miljon pohmellihommikut.
EFSA infokogu.

Erki isa reportaaži lõpp:

"Nüüdseks võib tänavusele malevasuvele joone alla tõmmata. Nende päikseliste päevade jooksul koguti tuhandeid tonne heina, kõblati tuhandeid hektareid vagusid. Kas on veel meie vabariigis inimest, kes kahtleks malevlaste suvise hoogtöö efektiivsuses. Et meie noorsugu sammub õiget rada, tõendab ka fakt, et Eesti Õpilasmaleva malevlased osalesid miitinguil, mis olid pühendatud Eesti NSV Nõukogude Liitu astumise 45. aastapäevale, viisid vennaskalmudele lilli.  Ja nii edasi ja nii edasi.
Ent laseme kõneleda arvudel. Seitsme malevanädalaga varusid 10 000 malevlast 27 876 t heina, kive korjati 17 965 kuupmeetrit, rohimistöid tehti tervelt 13 677 hektaril, ajatööd sai kirja 87 252 tundi. Kas ei ole kõnekad arvud?"

Lõputiitrite taustaks oli algselt plaanitud näidata ka filmi peategelaste edasist elukäiku Laulva Revolutsiooni sündmuste keskel stoppkaadrina koos tekstiga.
Diana - Töötas mitmetes kooperatiivides sekretärina. Hiljem suurfirma juhi erasekretärina, kellelt sai lapse. Hetkel kasvatab üksi kahte last.
Urmas - Veetis kaks aastat Nõukogude sõjaväe tööpataljonis Moskvas, kus ehitati metroojaama. Hiljem õppis ülikoolis ajalugu. Praegu juhtiva erakonna üks võtmefiguuridest.
Erki - Isaga ei suhelnud kuus aastat. Töötas töölisena trükikojas. Hiljem andis välja noorteajakirja. Praegu töötab reklaamiagentuuris.
Tanel - Osales muinsuskaitseliikumises. Õppis arhitektuuri. Praegu oma büroo. Kavandab monumenti 1986. a. suvisele revolutsioonile. Päikesega ei kohtunud enam iial.
Futu - Tööline puidufirmas. Oma bänd, millega jõudnud korra Setsme Vapra saatesse.
Reigo - Töötas väikeettevõtte juhina. Hiljem pankrotistunud panga nõukogu liige. Praegu vallavolikogu esimees.
Päike
- õppis ülikoolis bioloogiat ja töötab looduskaitsealal.
EFSA infokogu.

Eesti Õpilasmalev - EÕM

Esimene õpilasmalev Eestis oli Eesti Õpilasmalev (EÕM), mis loodi 1967. aastal - kolm aastat pärast seda, kui Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ) asutas 1964. aastal Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva - EÜE. Ka EÕM kuulus ELKNÜ struktuuri. See oli ettenähtud 15-18-aastastele, kes said malevarühmadena teha suviti rahalise tasu eest majandustöid Eestis ja vahetusgruppidena ka välismaal (teistes sotsialismimaades).
1967. aastal oli malevlasi 278, tegutses 7 rühma ja malevlase keskmine päevapalk (rublades) oli 2.90. 1978. aastal oli malevlasi juba 11728, tegutses 420 rühma ja keskmine päevapalk oli 5.12. 1980. aastal oli malevas 15370 vormikandjat, sh tuhat täiskasvanud komandöri.  1983. aastal ületati 20 000 osavõtja piir.
Eesti Õpilasmalev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_%C3%95pilasmalev (12.02.2012).

Täiendavat lugemist Eesti Õpilasmaleva kohta (isikkoosseisud, telgitagused):
Eesti Õpilasmaleva juhtimise telgitagustest
www.malev.ee/.../Kalle%20Keskula%20memuaarid%20piltidega.doc (27.03.2012).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm