Avaleht » Filmiliigid

Lahingud Saaremaal (1941)

Filmikroonika Kestus: 07:16

Huviinfo

Saaremaa Teises maailmasõjas

Saaremaale jõudis Teine maailmasõda juba 22. juunil 1941: samal päeval kui Natsi-Saksamaa ründas enda endist liitlast Nõukogude Liitu. Kuna Saaremaal paiknesid rannakaitse, lennu- ja mereväebaasid, mis häirisid sakslaste edasitungi, asusid Saksa õhuväed neid juba esimesel rünnakuhommikul pommitama, peagi mineeriti ka väinad. Järgnevalt toimusid merelahingud saare ranniku lähistel. Saaremaalt mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 3000 meest, aga saar oli Nõukogude Liidule sel perioodil ka sõjastrateegiliselt omapäraselt oluline: nimelt pidas Stalin tähtsaks Berliini pommitamist ning Saaremaa baasidest saadeti Saksamaa pealinna kohale lennukeid, mille tegevus küll ebaõnnestus ning ei toonud mingit sõjalist edu. Isegi pärast Mandri-Eesti langemist sakslaste kontrolli alla pidas Nõukogude väejuhatus saarte kaitsmist väga tähtsaks.

Mõlemad pooled arvestasid Esimese maailmasõja kogemustega ja Punaarmee suutis luua piisavalt efektiivse rannakaitse, nii et sakslased pidid Saaremaale tungima läbi Muhu saare. Saksa laevastiku tegevus Lääne-Eesti saarte hõivamisel jäi suhteliselt tagasihoidlikuks ning suuremat rolli mängisid hoopis Soome laevad. 38 päeva jooksul toimusid lahingud, kuid sakslased suutsid pettemanöövreid rakendades ning mitmeid dessante maale tuues suurema osa saarest efektiivselt Punaarmeest puhastada. 21. septembri ennelõunal vallutati Kuressaare, Nõukogude väed jätkasid veel vastupanu Sõrve säärel, kuid sealne kaitse varises 5. oktoobril kokku. Vange võeti ligi 8500, kelle seas oli ka umbes 700 Eestis mobiliseeritud ehitusväelast, kes peagi vabastati. Sõrve lahingutes langes ka umbes 40-50 eestlast, suur osa saarlasi, kellele Punaarmee relvad andnud oli, kadusid aga võitluste käigus metsa ning asusid isegi kohtadel võimu üle võtma ja punaväelasi vangistama.
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4273&layer=260&lang=est#4273

14. septembrist kuni 21. oktoobrini 1941 toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed Sõrves saksa ja vabatahtlikest ERNA II üksustele, keda toetasid merelt kergeristlejad Leipzig ja Emden. Saarte nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat.
http://et.wikipedia.org/wiki/Suves%C3%B5da

Muhu vallutamine 1941. aasta septembris

Saksa 42. armeekorpusest oli Muhu vallutamise peajõuks määratud kindralleitnant S. Haenicke 61. jalaväediviis, mille käsutusse anti veel suurtükiväe- ja pioneeri-dessantüksusi, ründepaatide komandod ning sõjalaevastikult praame, puksiire jm. transpordivahendeid.Õhuruumis oli sakslaste ülekaal täielik. Suure tulejõuga Saksa sõjalaevu ei saanud Muhu lähistel kasutada miiniohu tõttu.
Lääne-Eesti saarte vallutamise operatsiooni plaan kandis nime "Beowulf II". 14. septembrile kavandatud Muhu dessandiga kaasnesid punakomandöride eksitamiseks 13.-14. septembril ulatuslikud pettemanöövrid merelt. Ilmselt polnud need asjatud, kuna Muhusse ei taibatud üle tammi lisajõude juurde tuua.
Esimestena alustasid Muhu põhjarannalt edasitungi sisemaa poole 161. luureüksuse sakslased, täpsemalt jalgratturite eskadron 20-mm õhutõrjesuurtükkide toel, liikudes mööda Liivale suunduvat teed.
Kui 14. septembri päeval maabusid teise dessantlainena ernalaste kompaniid, oli Nõmmküla punaväelt võetud, kuid tiibadelt oldi tugeva tulesurve all. Õhtuks laiendasid ernalased oma positsioone, ööbiti Nõmmkülas. 15. septembri hommikul alustati liikumist lõunasse Viira suunas ülesandega puhastada maantee ja ranna vaheline ala vastastest.
16. septembri hommikul liiguti Suuremõisasse, kus saadud uue kiirmarsi korralduse kohaselt ületati Väikese Väina tamm.
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=137&Itemid=165

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm