Kursi koolkond (2005)

Dokumentaalfilm omanäolisest kunstnike ühendusest, 1988. aastal Tartus asutatud Kursi koolkonnast.

Film keskendub rühmituse kunstnike erinevate loomekreedode  tutvustamisele. Grupi vaimse isa Ilmar Kruusamäe meenutab, et kaheksakümnendate keskel leidus Tartu kunstikoolis mitmeid põnevaid õpilasi, nagu näiteks Priit Pangsepp. Peeter Allik ja Albert Gulk liitusid rühmitusega aga sõna otseses mõttes tänavalt. Esialgu kuuluski Põhja-Tartumaa tillukese Kursi küla järgi nime saanud rühmitusse vaid neli „meest metsast”. Neil oli üleüldise vabanemise käigus lihtsalt tore koos olla ja aeg-ajalt vaatajat üllatada mõne elevust tekitava kunstiaktiga. Kursilastele oli oluline, et inimesed veel pärast pildi vaatamist nähtu üle arutleksid, leiaksid selle kaudu mõne uue versiooni oma elu elamiseks. Peeter Allikut võlus lihtsalt koos olemine lõbusate inimestega, aga ka võimalus võtta loomingus ette radikaalseid kannapöördeid, eitada traditsioone, et niimoodi vabaneda galerii vangistusest. Samas polnud näiteks Albert Gulk kunagi eriti kunstnikuks saada tahtnudki, sest ta ei saanud pikka aega kunsti olemusest üldse aru ja seetõttu tundus kunstnikuks olemine väga naljakas. Talle meeldib joonistada lihtsalt niisama, oma rõõmuks. Olla õnnelik, kui keegi külla tuleb ja viitsib poseerida.

Hilisematest liitujatest väljendab oma suundumisi kõige radikaalsemalt ehk Imat Suumann, kes teise põlve kunstnikuna peab end koguni täiesti kunstiväliseks inimeseks ja vahetaks kunstitegemise meelsamini kohe klaverimängu vastu. Kaugemaks eesmärgiks peab ta aga ühiskonnast vaikset väljumist, olemist madalam kui muru, et siis seeläbi õndsaks saada. 
Ülejäänud rühmitusega peaaegu et vastandub Karksi-Nuia juurtega, kuid juba kaua Tallinna Kunstiakadeemias dekaani ametit pidav Marko Mäetamm. Tema liitus kursilastega omal ajal ise tungival soovil, leidmaks veel ühte kohta, kus oma töid eksponeerida. Ta hindab küll grupikaaslaste mediteerivat ja kasumivaba elustiili, kuid samas ei mõista, kuidas on niiviisi võimalik ära elada. Tema väljenduslaadki on võrreldes teistega konkreetsem — on tunda, et tegemist on väga tugeva enesedistsipliiniga inimesega, kel sihid selgelt silme ees ja kindel soov need ka ellu viia. Seda isegi siis, kui saab enesele lubada luksust kunstile pühenduda vaid hilistel õhtutundidel. Reiu Tüür on filmi võtete ajal aga Kunstihoone juht ja teadlikult aktiivses kunstitegemises hoogu tagasi tõmmanud.

Märksõnad: aktimodell | elustiil | iseendaks jäämine | klaverimäng | koolkonna rajamine | kunstigalerii | kunstikoolkond | kunstinäituse avamine | kunstinäituse väljapanek | kunstinäitused | kunstistiilid | kunstistuudio | kunstnikud | maalid ateljees | maalikunst | maalikunstnikud | maalimine ateljees | maalimine lõuendile | modell | näituse avamine | sõpruskond | vaimsus | Vaata kõiki »