Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Kuidas metsa hõikad ... (1985)

Dokumentaalfilmid Kestus: 19:58

Sisukokkuvõte

Võrumaa kandlemeister Ilmar Kukk kõnnib, suusad kaenla all, lumise metsa all ning koputab kirvevarrega vastu kuuse tüve. Ta räägib, et on raske leida kandlekuuske, tunneb muret suurenenud puidu tarbimisest kaasajal ning pahatihti mõttetust metsaraidest.
Metsatöölised kogunevad kontori ees, istuvad väikebussi, tööpäev algab. Raielangil valmistutakse tööks, käivitatakse traktor, mootorsaed tõmmatakse käima. Mehed saevad, puud langevad. Harvesterikäpad haaravad puutüve, mis kistakse pinnasest välja. Mehed takseerivad järjekordset mändi, saed undavad. Äsjasaetud puul pärlendavad vaigupisarad. Sinililled õitsevad metsa all, kägu kukub. Sammaldunud puunoti ümbrus valendab ülastest. Traktoriroomikud aga tallavad muda laiali surudes metsa all. Vesisel metsateel veab metsaveoauto palgikoormat metsast välja.
Kullamaa metsaülem Karl Pärn käib oma valdustes ning jutustab, kuidas vanasti metsa raiuti, millised talupojatarkused olid metsatöödel. Ta seisab kännu juures ning kõneleb puu saatusest, loeb kännult puu aastaringe. Ta räägib metsakuivendusest, mis hävitab metsa, korralike palgipuude vähesusest, mille varud lõpukorral.
Kuivanud kased ja kuused soisel alal, puhutakse jahisarve. Jahimehed peavad maastikul pardijahti.
Palgid veeretatakse virnadesse, vinnatake saekaatriliinile, palgid mõõdetakse, märgistatakse, dokumenteeritakse. Laoplatsil kõrguvad värsked lauavirnad. Puit on peamine tooraine paljudes tööstusharudes - valmivad puutünnid, vineerkastid, ehitajate ootel kõrguvad aknaraamide ja uste virnad, liinil kasvab paberimasina rull. Mööblitööstuses on puit asendamatu, jätkub ka mänguasjade ning suveniiride jaoks. Tühjal raielangil räägib K.Pärn, et pärast raiet tuleb hakata lanki ette valmistama istutamiseks. Väiksed männiistikud on uue metsa alguseks, sellest saab järgmiste põlvkondade mets.
Oma töökojas meisterdab kandlemeister Ilmar Kukk kannelt, ise õige pillipuu omadusi kirjeldades. Lõpuks saab kannel keeled peale ning pillimeister saab uut pilli mänguga esitleda.