Avaleht » Filmiliigid

Puud olid... (1985)

Mats Traadi romaani "Puud olid, puud olid hellad velled" ainetel

Mängufilmid | Draama Kestus: 82:06

Mälestused

Peeter Simm:

Mis teid Mats Traadi teose “Puud olid...” juures veetles?
Peeter Simm
: „Raamat meeldis väga. Selle filmi tegemise eel mõtlesin kaua. Ent just sel ajal avastasin enda jaoks Franz Schuberti muusika.
Eesti iseloom on seal filmis raudselt sees – eestlase vennatunne ärkab alles siis, kui hambad on sisse pekstud ning käed raudus. Taustsüsteemiks panime mõisa, kus mõisnik Kibuspuu vaatab tähti ja kuulab kaunist muusikat.
Ilmar Palli, I. (2011). Peeter Simm: Kummaline, kui erinevalt inimesed filmi mõistavad. Maaleht, 11. märts.

Peeter Simm: „Seda filmi poleks olnud ilma Franz Schuberti muusikata, mis inspireeris looma muusikalist kujundust. Traadi romaani kogu maailm on Palanumäe rehehoone. Film vajas aga taustsüsteemi. Tõin sisse mõisahärra, kellel oli olemas kõik - peale jalgade. Näitasin, kuidas talurahva suure häda ja viletsuse kõrval eksisteerib teine maailm, kus mõisahärra vaatleb teleskoobiga tähti, uurib linde ja peab tüdrukuga lumesõda, ise kandetoolis istudes. Talupojad, kelle selg on veriseks pekstud, vaatavad sellist inimest, suu ammuli.
Mõisahärrat mängis Urmas Kibuspuu. Korraga tuli autojuht ja ütles, et Kips on surnud. Ma ei teadnud tema peavaludest midagi, Kips võib-olla ei tahtnud rääkida. /---/ Meil oli Kibuspuuga veel osa võtteid tegemata, nii et ma mängisin stsenaariumi ümber. Lavastasin mõisahärra matused.“
Kivimaa, E. (2011). "Puud olid..." filmist lapsendatud näitlejannad. Rmt: Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu Kirjastus, lk 92-93.

Kärt Kross: „Mul oli just punkari-periood, pöetud pea ja suure tukaga. Olin ülimalt üllatunud, kui Simm kutsus mind teenijatüdruk Elli ossa. Ma ei olnud oma meelest tüpaažilt üldse pika patsiga taluneiu.
Võtetel sain tuttavaks Maria Avdjuškoga, kellest sai üks mu parimaid sõpru. „Puud olid...“ filmimise ajal oli meil, kahel puberteetikul, ettekujutus, et meid tehakse imeilusaks. Kui selgus, et meile ei tehta üldse grimmi, taluvärk, siis käisime kahekesi nurga taga ennast värvimas. /---/ Grimeerija tegeles pidevalt meie meigi mahavõtmisega.“
Kivimaa, E. (2011). "Puud olid..." filmist lapsendatud näitlejannad. Rmt: Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu Kirjastus, lk 93-94.

Maria Avdjuško: „Simmiga oli tore töötada. Kaks-kolm duublit, mitte 20, nagu siis kombeks oli. Simmi töömeetod tundus väga omamoodi. Tavaliselt oligi nii, et mõned said temast aru ja teised mõtlesid, mis udu ta ajab. Minule Simmi stiil meeldis, õieti - see mõjus mulle. Simm vaatas näitlejale hästi lähedalt otsa ja sosistas intensiivselt.  /---/ Vaatasin talle otsa ja see mõjus mulle hüpnootiliselt, mind tabas nõndanimetatud simmitunne ja ma sain aru, mida ta minult ootas.“
Kivimaa, E. (2011). "Puud olid..." filmist lapsendatud näitlejannad. Rmt: Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu Kirjastus, lk 90-97.

Erika Laansalu: „Filmimise ajal oli Üllar Põld Maardus sõjaväes aega teenimas. Kui ta oli filmi peaossa valitud, ei aetud tal meie palvel juukseid maha, ainult kärbiti veidi. Filmivõtete ja helindamise ajaks tõime ta sõjaväeosast välja, eks ta palus vahel end ka niisama linna "hüppesse" tuua.

Talu tulekahju stseeniks oli kõik ette valmistatud, näitlejad grimeeritud jne. Vahepeal kasutasid Kärt ja Maria aega, et end nurga taga ilusamaks meikida, silmalaud sinised ja puha. Oi, ma olin nende peale pahane - talu juba põles, vaja filmima hakata, aga nendel vaja grimmi uuendada. Õnneks siiski jõudsime enne, kui kõik maha põles.

Pärast võtet, kus Hind vangistati, kukkus Peeter Jakobi hobusega väga õnnetult. Olin ise selle juures, kutsusin kiirabi, sõitsin haiglasse kaasa ja pärast veel käisin suve läbi haigla vahet teda vaatamas.

Stseenis, kus mõisahärra istub liivakarjääris pääsukesi vaatamas, asendas Urmas Kibuspuud Mihkel Ulman, sest Kibuspuu suri 13. juunil.
Direktori asetäitja Erika Laansalu avaldamata intervjuu 11.01.2012.

Toomas Raudam: „Mulle tuleb meelde, kuidas Mats Traat “Puud olid, puud olid hellad velled...” stsenaariumilepingu äärele lisas: “Palun teha film sellest, mis mul kirjas on! PS. Mitte teha filmi allveeujujatest!”
See irooniline postskriptum kehtib tänapäevani, muutusi ei tingi enam mitte ideloogia, vaid raha.“
Raudam, T. (2001). Etteheited, ainult etteheited! Teater. Muusika. Kino, nr 6. http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/01juuni_k1.ht  (7.01.2012).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm