Avaleht » Filmiliigid

Pingul keel (1987)

Võtke meid nii nagu me oleme

Muusikafilmid | Muusika/tantsu Kestus: 76:43

Huviinfo

Tallinnfilmi annotatsioon

Muusikaline videofilm "Pingul keel" esitleb vabariigi parimaid kaasaegseid soliste ja ansambleid. Samas on see ka Eesti kerget muusikat kirjutavate heliloojate loomingu ja sõnameistrite loovtegevuse jäädvustamine.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 458.

Filmi valmimisest

Filmi autor Toivo Elme: „Me filmime tosina laulja ning ansambli esinemisi. Arvan, et pisut üle 20 laulu, millest enamik on just meie filmile kirjutatud,” ütles Toivo Elme. „Täpsemini on tegu omapärase buketiga minifilmidest. Püüame iga lõigu ehitada oma süžeega. Mõnel juhul lähtub see laulu sisust, mõnel juhul on üldistatum, näitemängulisem. Kasutame kontsertvõtteid. Selle tarvis korraldasimegi koos Filharmoonia ja Lenini-nimelise Kultuuri- ja Spordipaleega hiljuti mitu kontserti. Filmime ka Tartu muusikapäevadel, käime Jaltas ja Pärnus. Lõuna-Eestisse läheme muidugi ka (maastikud). Kokku niisis 2500 meetrit ehk teisiti öeldes poolteist tundi filmi.”
Erilaid, T. (1987). Laupäevamatk filmimaale. Õhtuleht, 28. märts.

Tallinnfilmi kunstinõukogu liikmed filmist 16.10.1987:

R. Karemäe: Film läheb paljuütlevamaks peale mitut korda vaatamist, siis leiad siin rohkem. P. Lorents: Tehniliselt laitmatult tehtud. Fantaasia ebaühtlus on siin paratamatu.
S. Školnikov
: Operaatoril on õnnestunud dünaamika, värvilahendus. Kõik on kontsentreeritud.
A. Valkonen
: Nendele, kes teavad, mis on Tartu muusikapäevad, on tervik olemas. Seda filmi on võimalik vaadata üksikute paladena kui ka tervikuna.
E. Rekkor:
Meeldib, et filmis on see sõnum, mis liidab filmi tervikuks. Esinemiste vormis on mingi protest, film toimub millegi nimel. Tal on eesmärk.
ERA.R-1707.1.2891.

Kommentaare filmi kohta tollases ajakirjanduses

Priit Hõbemägi: „Põhimõtteliselt võiks filmile (videole) salvestatud rokkmuusikat jagada kahte lehte – lavaesinemine ja kontseptuaalne lahendus. Filmis näeme lava, mida ehib nostalgiline neoonkitarr, mis oma pastelsete valgusjoontega viib mõtted biitlite noorusaega, šimmikingade, tupeeritud soengute ja motorollerite „Tuula” kadunud maailma. Kui selline lavakujundus end „Rock-Hoteli” puhul ehk õigustabki, siis ülejäänud esinejate puhul, kes 1965. aastat taga ei nuta, on see küll põhjendamatu. Kontseptuaalseks vaatevideoks saab nimetada ainult „Vitamiini” laululõiku, mis oma mustvalge maailma ning mineviku ja tuleviku vahel pendeldava lapsega end vaatama sunnib, ning „Laulu kadunud kodust”. Juhan Liivi ja Joel Sanga luuletustes on öeldud midagi eestlasele olulist, see midagi on filmitegijates vastu kõlanud ning kohe on ka tulemus kinolinal silmaga näha.“
Hõbemägi, P. (1988). Keel vestil. Sirp ja Vasar, 3.juuni, lk 7.

„Pingul keelest” „Juventa” vestlusringis:

Tiina: Levimuusikaga pole harjutud seostama eriti tõsiseid teemasid. Sellepärast ei jõudnudki alguses pärale, millest film tegelikult on ja kellele mõeldud. Hiljem selgus, et oli seotud selle väikese maaga, kus me elame ja erinevalt kõigist eelmistest eesti muusikafilmidest ei näidatud seekord välist ja väljasolijatele, vaid sisemist ja seesolijatele. /---/ Õnneks oli film tehtud nii, et sünged ja murelikud lood vaheldusid helgemate ja puhtast musitseerimisrõõmust kantud lauludega.

Martin: Tegelikult ainult selline ülesehitus, kus pingestatumad lood vahelduvad lahedatega, võimaldab teha pooleteisttunnist filmi, kus puudub igasugune faabula, kuid mida võib huviga jälgida.

Viia: Suurt osa filmis pakutavast ei suuda tabada ega lahti mõtestada ühekordse vaatamise järel ning isegi kahest seansist jääb väheks, sest igal järgneval korral on võimalik avastada midagi säärast, mis esmapilgul teisejärgulise või seletamatuna tundus.
Ehala, M. (1988). „Pingul keelest” „Juventa” vestlusringis. TPedI, 25. märts.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm