Kevadiste loodus- ja linnavaadetega põimitud vaatefilm pärast sõda kodumaale naasnud eestlaste uuest elust nõukogude kodumaal.
Kevadhommik Tallinnas. "Algab vilgas rahuaegne ülesehitustöö," teatab diktor. Rongiga Balti jaama saabunud inimesed, nende seas maadleja Kristjan Palusalu suunduvad vanalinna poole. Algab töö pealinna koolides ja tehastes. Moskva lennukiga saabub koju sõjakaos kaotsiläinud väike tüdruk, kes leiti üles Taanist ja keda nüüd lennuväljal süleleb õnnelik ema. Autoga kesklinna sõites nad justkui tutvuvad pealinna vaadete ja poodidega, kus diktori sõnul valitseb kaubaküllus. Ainult vali ja võta! Toiduvalik on mitmekülgne ka turul, kus lähemalt näidatakse piimamüüki. Masinaehitustehases Ilmarine on leidnud südamelähedase töö mitmed kodumaale naasnud eestlased. Üks neist on noor sepp Kalju Kotkas, kes 1948. aastal tuli tagasi Inglismaalt. Saksa sõjaväkke mobiliseeritud Heino Kipper saabus koju 1946, lõpetas siin Tallinna Polütehnilise Instituudi ja juhatab nüüd samas keemialaborit. Tallinna kaubasadamas on jälle erialasel tööl vana merekaru kapten Kiviselja. Kaamera siirdub Tartusse, kus linnavaadete kõrval tutvutakse välismaalt naasnud naistearsti Herta Rooksiga. Uus õnnelik elu kodumaal ootab ka Voldemar Nappi, endist sõjavangi, kes toimetab oma 20 ha talus ja kalur Aleksander Jaanbergi, kes Rootsis kolm aastat merest eemalviibinuna saab nüüd taas kodurannas võrke merre lasta. Kätte on jõudnud õhtu. Inimesed jalutavad Tallinnas Kadriorus ja Pirital. Kinod ja teatrid kutsuvad kultuuriüritustele, Kadrioru staadion ootab spordisõpru. Päev läheneb lõpule, päike loojub. "Homme särab ta veel paremini!" kinnitab diktor.
Vaata lisainfot selle filmi kohta