Avaleht » Filmiliigid

Pimedad aknad (2008)

Lilli Prometi jutustuse "Pimedate akende ajal" ekraniseering

Telemängufilm | Draama | Sõjafilm Kestus: 94:45

Mälestused

Režissöör Tõnis Kask neljast peategelasest:

„Leeda leidmisega polnud probleemi, sest Ada Lundver oli teinud väga mõjusa töö filmis „Külmale maale“. Ja temas oli seda haruldast kõigist head uskuvat inimest, kellele tõesti soovid mõttes, et tal elus väga hästi läheks. Selline kaasakiskuvalt siiras oli Ada ka elus.

Maarjat otsiti kauem. Üks kandidaate oli Helle-Reet Helenurm, aga tema oli Lundveriga liiga sarnaselt avatud natuur. Hea silmaga fotograafid soovitasid siis Silueti modelli Marianat. Rahvuselt poolakas, pärit Leedust, abiellus Eestisse. Mehe isa oli Eesti vabadussõjas võidelnud ja siia jäänud venelane — Leonov. 1930ndatel oli nõue, et Eesti kodanikul olgu eesti nimi. Leonovist sai Leoveer… Mu abikaasa ütles ka, et poolatarides on eriline võlu. Seda enam sobis ta filmi madonnaks, et katoliiklus oli Mariana lapsepõlveusk.

Takistuseks sai aga sõjaväelasest mehe armukadedus. Oli kordi, kus võte oli määratud, aga Mariana ei ilmunud kohale. Tuli käia tal kodus järel — mehega rääkimas. Ja mida kardeti kõige rohkem — lembestseene, suudlusi Gerdiga uksel ja Matiga hüvastijätul. Esilinastusel vihastanud Mariana mees, et naine on ikka end täiega blameerinud.

Pärast «Pimedaid aknaid» kadus Mariana avalikkuse eest. Töötas müüjana mitmes baaris. Kui nüüd ilmus lehte uudis, et filmi taastatakse, otsis ta Tõnis Kase üles. „Esilinastusel tutvustas ta mulle oma teist abikaasat. Tema oli aastaid Ämari vangla kaplan. Kutsusid mind Oleviste kirikusse endiste vangide jumalateenistusele. Vaatasin, missuguse sisemise veendumusega nad koos jutlust pidasid…“

Ao Peebule prooviti esmalt pähe Gert Schröderi mundrimütsi. Aga siis avastati, et just tema on hoopis õige Mati, see „surnud mees“. „Sobivalt luukõhn ja väga kinnine, mõistatuslik, noor, aga juba sünge saladusega mees. Nagu Maarja talle lõpuks ütleb: Mati, me pole sinuga mitte enam 22 aastat noored, vaid 22 aastat vanad!“

Baltisaksa ohvitseri Gerdi rolli sai aga telediktorite konkursilt ETV pearežissöörile Kasele meelde jäänud Jaak Tamleht. „Mitte ainult sellepärast, et munder talle hästi istus. Gerdi roll pole ühetähenduslik ning Jaagus oli positiivne aura. Tähtis oli see, et tema ekraanile ilmudes mõtled temast kõige paremat, et esmamulje ei lubaks iialgi uskuda, et see tegelane millegi nii halva ja alatuga võiks hakkama saada.“ Esimest korda ilmneb see alatus, kui Maarjat kohanud mees teda armukadedalt lahtise käega vastu nägu lööb. „Kurja režissöörina nõudsin, et lausa kolm korda. Sest siin tuleb välja, et see piltilus mees tunneb mõnu, kui saab valu tekitada. Ja Jaak tegi seda siiralt, duubleid polnud. Võte läbi, langesid Jaak ja Ada teineteisel kaela ja nutsid mõlemad lahinal. Kogu võttegrupil olid pisarad silmas…“

Kapstas, M. (2008).  "Pimedad aknad" näevad uuesti valgust [intervjuud: Tõnis Kask, Ada Lundver ja Mariana Leoveer-Thaling]. Kroonika, 26. veebr.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm