Perekond Männard (1960)

Tallinnfilmi annotatsioon

Film „Perekond Männard“ on valminud Valter Kruustee originaalstsenaariumi põhjal. Filmi tegevustik toimub ajavahemikus 1918-1924 ja vaatluse all on töölisliikumine Eestis neil aastail.
Sündmuste keskmes on kaks perekonda: Männardid ja Neiderid, kellest esimesed jäävad ustavaks proletariaadi võitlusele ka pärast selle lüüasaamist, kuid teised näevad oma elu eesmärki ainult haljale oksalejõudmises, oma isikliku „värkstoa“ loomise läbi.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 194.

“Perekond Männard” ekraanil

„Rahva Hääl, 1. november 1960: “Tallinnfilmi” kollektiiv valmistas kinosõpradele oktoobripühade eel meeldiva kingituse. Eilsest alates linastub Tallinna kinodes Valter Kruustee stsenaariumi järgi valminud film “Perekond Männard”. Sel puhul külastasid meie reporterid eile stsenaristi, operaator Evald Vahtrat ning vestlesid pärast esimesi seansse mõnede kinokülastajatega.

Stsenarist Vaalter Kruustee: „Kuna töölisliikumisest Eestis on seni vähe kirjutatud, tekkiski mul mõte käsitleda seda ajavahemikus aastail 1918-1924.
Stsenaariumi kirjutamisel tuli rohkesti uurida meie töölisliikumist käsitlevaid dokumente. Siit tekkiski mõte, et rikkalik materjal töölisliikumise juhtide Viktor Kingissepa, Vilhelmine Klementi ja teiste revolutsiooniliste tegelaste kohta peaks leidma kasutamist uute stsenaariumide koostamisel.
Isiklikult on kavas kirjutada sündmustikule “Perekond Männard” veel teine ja kolmas osa. Seal tuleks vaatluse alla juuniülestõusu-eelne ja Suure Isamaasõja aegne periood, viimane osa oleks seotud aga tänapäevaga.
Siinjuures tahan tänutundega meenutada akadeemik Joosep Saati, kes jälgis kogu aeg stsenaariumi valmimist ja seejärel filmimise käiku, ning helilooja Boris Kõrverit, kes lõi filmile igati sobiva saatemuusika.“

Operaator Evald Vaher: Nagu ajaloolise sündmustiku filmimisel ikka, kestis ettevalmistusperiood õige mitu kuud. Tolleaegsete inimeste riietusega tutvumiseks muretsesime rohkesti vanaaegseid fotosid ja postkaarte, mille järgi valisime ka näitlejatele sobiva moega riided. Sealt saime ka ülevaate tolleaegse Tallinna tänavatest.

Kas filmi valmistamisel kasutati ka kombineeritud võtteid?
Ei, kõik on seal ehtne, välja arvatud vaid üksik koht mõnes stseenis. Kuid lõpustseenis kukkusid kuulipildujatest tabatud sandarmite hobused filmimisel ka tegelikult. Nimelt olid meil Moskvast abiks spetsiaalsed ratsutajad, kes oskavad hobuse nõutavas kohas kukkuma panna. Ratsanik kukub ka ise, kuid alati õnnelikult.

Massistseenide filmimine on üldiselt raske?
Selliste stseenide filmimine, millest võtab osa mitusada näitlejat, on tõesti raske. Russalka juures oli demonstrante näiteks seitsesada. Läbi kaamera ei suuda kogu seda massi üheaegselt jälgida. Pärast filmi ilmutamist ja läbivaatamist selgub, et kaugemate demonstrantide mäng pole loomulik. Stseen tuli uuesti filmida. Üldse kulus 26000 meetrit filmi. Sealt valiti õnnestunumad võtted ning need monteeritit 2600 meetri pikkuseks filmiks. Seega on meie stuudio kollektiivil jällegi üks katsumus seljataga, filmiti ju esmakordselt selliseid massistseene, kus näitlejate arv ulatus sadadesse. Sellega tuldi hästi toime.
“Perekond Männard” ekraanil: Vestlus V. Kruusteega, E. Vaheriga ja kinokülastajatega (1960). Rahva Hääl, 1. nov.

Arhiividokumentidest

Kuna ka talve filmiti suvel, siis lume imiteerimiseks osteti:

5 tonni soola                 1350 rbl
200 kg naftaliini            1600 rbl
100 kg vatti                  1800 rbl

Lennuk ЯК-12 muudeti filmigrupi tuulemasinaks.

Lahingustseeni jaoks muretseti 200 vintpüssi, 1500 padrunit.

ENSV kultuuriministri asetäitja Paul Uusman andis kinostuudio direktorile Nikolai Danilovitšile loa Harku külanõukogus Orava külas asuva elumaja äraostmiseks 3000 rubla eest (puitosa väärtus; filmis pandi põlema).

Kümneks päevaks renditi seitse reisivagunit. Laenutati ratsahobuseid ja autosid. ETKVL-lt saadi vanad tööpingid Neideri töökoja jaoks.

Filmi "Perekond Männard" montaažleht, lepingud: ERA.R-1707.1.587.

Filmi osatäitjate fotoproovide albumist selgub, et osadesse kandideerisid veel:

Larissa Lužina, Meeli Alev, Leila Säälik, Ruth Peramets, Linda Tubin, Elsa Ratassepp, Katrin Välbe, Aino Talvi, Laine Mesikäpp, Aksel Küngas, Jaanus Orgulas, Ain Jürisson, Helend Peep, Hugo Laur, Jaan Saul
FOTIS A-174

Filmile tagasivaatavalt

Jaan Ruus: „Film „Perekond Männard“ on sotsiaal-poliitiline draama peresaaga vormis. /---/ Tundub, et tegijad on tahtnud anda võimsa eepilise panoraami Eesti Vabariigi algusajast. /---/ Film tehti 1960, kui Vene filmikunstis oli eelmisel aastal tehtud „Ballaad sõdurist“ ja „Inimese saatus“ [uus muutunud filmikeel – toim], siis siin on [ikka veel] kasutatud stalinliku filmi klišeesid ja stampe. /---/ Selles filmis on objektiivselt peidus teleseriaal, aga see on nüüd kaugelt ja kõrgelt tänase pilguga vaadatud. /---/ See film kuulub Eesti filmiloole kui nähtus, mis filmiajalooliselt näitab, et vanad klišeed toimivad kaua aega ja filmi uutmiseks peab tulema peale uus põlvkond.“
Telesaade „Kommentaare Eesti filmile: Perekond Männard“. ETV kultuurisaated 1995.

Huvitavat vaatamist lisaks:

Telesaade „Kommentaare Eesti filmile: Perekond Männard“. ETV kultuurisaated 1995, http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-perekond-mannard

Filmi valmimisest ja sellega seonduvast kõnelevad filmis osalenud näitlejad Evi Rauer, Terje Luik, Peeter Volmer, režissööri abi Margit Ojasoon ja filmikriitik Jaan Ruus. Režissöör Ly Pulk, toimetaja Jaak Lõhmus.