Avaleht » Filmiliigid

Kaleva hääled (1986)

Digitaalselt restaureeritud 2009

Encyclopaedia Cinamatographica Gentium Fenno-ugricarum

Dokumentaalfilm Kestus: 39:28

Sisukokkuvõte

Lennart Meri kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.

Merelt tõuseb lendu luigeparv, päike loojub punasena merre, vaade libiseb üle põlismetsa. Kalevala küla rahvalaulikud Maire Lamminpää, Tatjana Torvinen ja Anni Kettunen laulavad iidseid viise. Siberis Agani jõe ääres austavad handid kütitud karu mitu päeva kestvate karupeiedega. Lennart Meri arutleb, kuidas pärimuslik müüt võtab kunstiteose kuju, laulumälus säilivad rituaalid. Kuid meil on teinegi mälu, mis lubab piiluda Kalevala-eelsesse maailma – viie tuhande aastased Äänisjärve kaljujoonised on loodud läänemeresoome eelsete asukate poolt, valdavaks aineks on inimene ise ning kala, põder ja müütiline veelind, isegi delfiin, suured põdrapea-paadid paarikümne sõudjaga, põhjapõtrade küttimine ja suusatav mees. Lennart Meri küsib, kas graniidi mälu ja laulu mälu toetavad teineteist. 

Soome rahvaluulekoguja ja kirjanik Elias Lönnrot läks kahekümne kahe aastaselt esimesele rahvaluule kogumismatkale, suguluskeelte ja -kultuuride võrdlev uurimine toob ta oma üheteistkümnendal uurimisreisil 1844. aastal laevaga Tallinna. Siit asub ta jalgsi teele Tartu poole, sellest kujuneb pool aastat kestev 800 kilomeetri pikkune rännutee. Kuusalus kohtub ta keeleteadlase Eduard Ahrensiga. Tartus leiab ta rikkaliku keelekogu, eesti keelt õpib ta Faehlmanni juures. Mõlemad on arstid, mõlemad on pühendunud Kalevitemaa pärimuste kogumisele. Nädala asemel viibis ta siin kolm ja pool kuud, Õpetatud Eesti Selts valib Lönnroti oma auliikmeks. Poolteist kuud rändab Lönnrot Lõuna-Eestis, Faehlmanni soovituskirjaga külastab ta Kanepis, Karulas, Harglas, Sangastes, Rõuges ja mujal Õpetatud Eesti Seltsi liikmeid, kes on ametis eesti keele sõnaraamatu koostamisega. Tagasi sügiseses Tartus, kogub Lönnrot kahe kuu vältel eesti sõnavara ja teeb Faehlmanniga tulevikuplaane, ta lahkub Tartust detsembrikuus.  

Rabas kõnnivad mehed muistsetes riietes. Algab sooraua valmistamise rituaali lavastus helilooja Veljo Tormise teose „Raua needmine” põhjal Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, šamaanitrummiga dirigent Tõnu Kaljuste. Juhendas Arvi Lauringson, liikumise seadis Mai Murdmaa. 

Filmitud 1985. aastal Karjalas Kalevalas, Handi-Mansimaal Obi jõgikonnas Agani jõe kaldal ning Eestis (Tallinnas, Kuusalus, Tartus, Võrus, Võrumaal Litsmetsas, Lüllemäel, Karulas, Rõngus, Narvas ja Pirita jõekäärus).

 

Märksõnad: ajalooline tegelane | ajalooline ülevaade | Eesti Vabariigi president | handid | jalgsirännak | kaljud | Karjala loodusvaated | karjalased | karupeied | keeleteadlane | keeleteadus | kirjandus | kirjanduse suurkuju | kivine mererand | kultuuri suurkujud | kultuuriajalugu | kultuuride seosed | kultuurimälu | kultuuripärandi säilitamine | kärestikuline jõgi | lauljad | lavastatud lauluesitus | loodusvaated | luigelend | Lõuna-Eesti loodus | meri | muusikaesitus | mõõga tagumine | mälu | müüdid | müütilised kangelased | põlismets | päikeseloojang merre | rabamaastik | rahvalaulik | rahvalaulu esitamine | rahvaluule kogumine | rahvuskultuur | raua tagumine | rituaalsed laulud | rituaalsed tantsud | sepatöö | sepp | soome-ugri keeled | soome-ugri rahvad | šamaan | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm